Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järelvaadatav: Ehitise auditi tegemise kord
2020. aasta oktoobris jõustus majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise auditi tegemise kord“ muudatus, millega täpsustuvad auditi nõuded ning seatakse kindlad tingimused ehitusprojekti asendavale auditile.
Uuendatud määruses on esitatud selged nõuded auditi metoodikale ning esitatavale teabele. Näiteks tuleb ehitusprojekti asendava hoone auditi korral auditi aruandele lisada eelprojekti mahus arhitektuuri vaated, korruse plaanid ja üldlõiked.
Määrusega sätestatakse muuhulgas nõue, et auditi tegija peab aruandes tooma välja kõik avastatud puudused ning teavitama tellijat täiendava kontrolli vajadusest.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.