Margo Külaots: linnad vajavad jahutamist, aga sedagi tuleb õigesti teha
Suvine linnakuumus ei kukuta kokku sildasid ega kanna minema katuseid, kuid aeglustab majandust ja maksab elusid. Ning probleem ei lahene, kui me jahutame ruume nii, et kütame kuumasaared veelgi kuumemaks, kirjutab energiaettevõtte Gren Eesti äride juht Margo Külaots.
Loe AI kokkuvõtet
Samal ajal, mil suur hulk Eesti inimesi kasutab ilma, mida meil peetakse ideaalseks rannailmaks, vee ääres lõõgastumiseks, kinnitavad NASA ja USA geoloogiateenistuse satelliidid Landsat 8 ja Landsat 9, et Eesti suuremates linnades on rohkem kui 30 kraadini ulatuvad soojussaared.
Satelliitidel endal selle kohta emotsioone pole. Küll aga peaks olema kõigil inimestel.
Soojus- ehk kuumasaar ei tähenda üksnes seda, et meil on ebamugav olla, auto salong muutub seistes ebameeldivalt kuumaks ning rehvid ei veere sulaval asfaldil tavapäraselt hästi. Sellel on hind inimeste tervisele, elule, tööviljakusele ja lõppeks kogu majandusele.
Kui soojenemist poleks
2025. aasta suve kuumalaine, mida teadlased seostasid suuresti kliimasoojenemisega, põhjustas Euroopas hinnanguliselt umbes 2300 enneaegset surma. Kuumaga seotud suremus on Euroopas viimase paarikümne aastaga kasvanud ligi 30%.
Eesti ei ole siin erand, kuigi kuumalainete mõju on väiksem. Meie viie suurima linna peale sureb kuumalainete tõttu keskmiselt 36 inimest aastas – enamasti eakad ja kroonilised haiged, kelle keha ei jõua palavaga sammu pidada.
Tihedas linnasüdamikus on mõju kõige suurem, sest kivi ja asfalt salvestavad sooja. Maa-ameti kaardilt saab tänu juba mainitud satelliitidele näha, kui kuumad on meie tihedad ja kõvakattega alad.
Dartmouth College`i teadlaste uuring seostas maailma eri piirkondade majanduskasvu aasta kõige kuumemate temperatuuridega ning võrdles tegelikku kliimat mudeldatud olukorraga, kus inimtekkelist soojenemist ei oleks olnud. Teadlased hindasid, et aastatel 1992–2013 põhjustasid inimtekkelise kliimamuutuse tõttu tugevnenud kuumalained maailmamajandusele tõenäoliselt 16–50 triljoni dollari suuruse kumulatiivse kahju.
Teisisõnu: kuumus ei kukuta kokku sildasid ega vii minema katuseid, kuid aeglustab majandust ja kärbib SKPd.
Seotud lood
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata galeriist, kes seal olid ja mis sinna tuleb!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele