Nordlin Ehitus sai Baltikumi suurima kaitseväe toitlustuskompleksi valmis
Täna avasid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) ja OÜ Nordlin Ehitus Ämari lennubaasis kaitseväe uue toitlustuskompleksi. Baltikumi suurimas toitlustuskompleksis on 576 istekohta ning hoone on varustatud kaasaegse köögi- ja tehnoloogiaga, mis võimaldab valmistada 2 tunni jooksul kuni 3200 portsjonit ühe toidukorra kohta ehk kuni 9600 portsjonit päevas.
„Ämari toitlustuskompleksi valmimine tähistab olulist arenguhüpet meie kaitseväelaste toitlustamises. Tegemist on suurima köögiga Eestis, mis ületab meie seni suurima, Tapa suurköögi võimekuse. Kui arvestada juurde ka Paldiski ja Lõuna-Eestis paikneva Reedo linnaku eelmisel aastal valminud kompleksid, näeme selget edasiminekut nii meie kui ka liitlaste toitlustustingimustes – seda koos mitmekesise ja tervisliku toiduvalikuga,“ sõnas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) toitlustusteenuse portfellijuht Agne Silde.
Seotud lood
14. veebruaril avati Ämari lennubaasis kolm uut kasarmut, kus lisaks ajateenijate majutusruumidele on töökohad tegevväelastele ning olme- ja laoruumid. Muuhulgas lisandub ligikaudu 15 000 ruutmeetri suuruse kogupindalaga kasarmutes majutusvõimalus ka liitlastele.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) korraldatud valikpakkumise tulemusel alustab Ämari sõjaväelinnakus laskemoona tootmist 2025. aasta kevadel Nitrotol OÜ.
Täna taasavati Ämari lennubaasi maandumisrada, mis võimaldab ajutiselt Pärnu lennuväljal paiknenud Eesti õhuväe lennuvahenditel naasta Ämarisse ja jätkata NATO õhuturbemissiooni võõrustamisega Eestis.
Täna on enim kaitsetaristu arendusi Lääne-Eestis ning Tartus ja Kagu-Eestis
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus investeerib järgmisel neljal aastal ligi 500 miljonit eurot erinevatesse taristuobjektidesse üle Eesti. Lähiaastate fookus on uute võimete, liitlaste vastuvõtmise ja strateegilise jätkusuutlikkuse suurendamisega seotud taristul.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele