Tallinna trammiteede ehitust õpiti tšehhidelt: “See õnnestus väga hästi”
Tallinna trammiteede monoliitbetoonist alusplaatide lahenduse valik tuli koostööpartneritelt ja tšehhide kogemustest. Betooni on lihtne kasutada ja see on olnud trammiteede ehitusel tänuväärne materjal, ütleb Tallinna Linnatransport infra arenduse osakonna juht Avo Marmor. “Vanasadama trammiteega oleme rahul, see õnnestus väga hästi.”
Sellest, kuidas meil trammiteid ehitatakse, teab ilmselt kõige rohkem rääkida Merko Ehituse projektidirektor Tiit Joosti, kes on olnud Tallinna kõigi viimaste suurte trammiteede ehituse eesotsas. Kui Tallinnasse saabuvate uute trammide jaoks oli vaja 4. trammiliini rööbasteed uuendada, koordineeris seda Tiit Joosti.
Seotud lood
1990ndate aastate lõpus, kui Eesti ehitusturg alles väljus nõukogude aja koomast, oli betoonil kui ehitusmaterjalil üsna madal maine. Betoonehitiste konkurssi soomlaste eeskujul ellu kutsudes oli algusest peale eesmärgiks ehitusmaastiku parimate näidete tutvustamine ja tunnustamine. Samuti oli, lisaks tavapärastele arhitektuurivõistlustele, sooviks laiendada esile tõstetavate ehitiste ja rajatiste ampluaad, kirjutab Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma.
ASi Betoonimeister juhataja Lauri Labe sõnul peavad betoonitootjad vähenenud nõudluse tingimustes investeerima pidevalt rohelisemate toodete arendusse. “Suure tõenäosusega peab keegi need investeeringud lõpuks ka kinni maksma ja ilmselgelt on see lõpptarbija ehk siis meie kliendid ning meie ise.”
2024. aasta parimaks betoonehitiseks valitud Kalevi Jahtklubi sadamahoone on lisaks paljude inimeste õhinal valminud kordumatutele seinamustritele ka kaua oodatud unistus, mis võimaldab viia Eesti purjetamist veel kõrgemale maailmatasemele.
Aasta betoonehitis 2024 eriauhind - Keila linna soov rajada amortiseerunud laululava asemele uus päädis lõpptulemusena silmapaistvate arhitektuursete vormidena, mis sulanduvad maastikusse ja seovad selle sujuvalt linnaga ühtseks tervikuks.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Käib vilgas töö põhiäri päästmiseks
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele