Tallinna trammiteede ehitust õpiti tšehhidelt: “See õnnestus väga hästi”

1990ndate aastate lõpus, kui Eesti ehitusturg alles väljus nõukogude aja koomast, oli betoonil kui ehitusmaterjalil üsna madal maine. Betoonehitiste konkurssi soomlaste eeskujul ellu kutsudes oli algusest peale eesmärgiks ehitusmaastiku parimate näidete tutvustamine ja tunnustamine. Samuti oli, lisaks tavapärastele arhitektuurivõistlustele, sooviks laiendada esile tõstetavate ehitiste ja rajatiste ampluaad, kirjutab Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma.

ASi Betoonimeister juhataja Lauri Labe sõnul peavad betoonitootjad vähenenud nõudluse tingimustes investeerima pidevalt rohelisemate toodete arendusse. “Suure tõenäosusega peab keegi need investeeringud lõpuks ka kinni maksma ja ilmselgelt on see lõpptarbija ehk siis meie kliendid ning meie ise.”

2024. aasta parimaks betoonehitiseks valitud Kalevi Jahtklubi sadamahoone on lisaks paljude inimeste õhinal valminud kordumatutele seinamustritele ka kaua oodatud unistus, mis võimaldab viia Eesti purjetamist veel kõrgemale maailmatasemele.

Aasta betoonehitis 2024 eriauhind - Keila linna soov rajada amortiseerunud laululava asemele uus päädis lõpptulemusena silmapaistvate arhitektuursete vormidena, mis sulanduvad maastikusse ja seovad selle sujuvalt linnaga ühtseks tervikuks.

Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.