Teadlased: puidujäätmetest saab väärtuslikku toorainet plastitööstusele
Aasta algul Eesti Maaülikoolis alanud viieaastane teadusprojekt keskendub puidujäätmete väärindamisele ravimi- ja plastitööstuse tooraineteks. Võrreldes naftast saadud toodetega lagunevad bioplastid looduses kiiremini.
Selle aasta jaanuaris algas Eesti Maaülikoolis viieaastane teadusprojekt, mille käigus hakatakse erinevatest puidu- ja põllumajandusjääkidest tootma kahte kõrgväärtuslikku toodet: ligniin-deferoksamiini (LDFO) ja furaandikarboksüülhapet (FDCA). Projekti eesmärk on leida uusi rohelisi alternatiive traditsioonilistele fossiilsetele ressurssidele, pakkudes lahendusi nii ravimitööstusele kui ka plastitootmisele.
Saksamaalt ja Soomest plastjäätmeid importiva ettevõtte Neular juht Ilo Rannu ütleb, et kultuur algab prügikastist. Tema sõnul teevad mõne naabri jäätmed Eesti prügikastide sisule silmad ette.
Plast on materjal, mille kasutusvõimalused on piiramatud, rääkis kasutatud plastist ehitusmaterjale tootva Neulari omanik Ilo Rannu Pärnu tarneahelakonverentsil.
Ehitusmaterjalide tootjad alustasid tänavust aastat lootusrikkamalt, kuid praeguseks on optimismi vähemaks jäänud, sest oodatud kasv jäi tulemata, olukord segane ja lähitulevikku keeruline ette näha.
Kaheksateist aastat tagasi kiirlaenuäri püsti pannud, hiljem isiklikku pankrotti varisenud ettevõtja Toomas Allikas on pööranud oma elus uue peatüki. Äri, mis kasseeris hiigelintresse ning teenis tulu inimeste pisaratelt, on jäänud selja taha.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.