Eesti Ehituskonverentsi galerii ja kokkuvõte: käes on aeg vaadata peeglisse ja muutuda
Avaettekandes kordas taristuminister Vladimir Svet tõde, et raha lähiaastatel läheb peamiselt raudteesse: lisaks Rail Balticu miljardilisele alliansshankele, investeeritakse veel üle 500 miljoni Eesti raudteesse, et tõsta kiirust ja ohutust. Samuti usub ta Rail Baltica tasuvust.
Teedeehituses on Euroopa rahadega finantseeritud pidu läbi ja vaja on uusi kokkuleppeid, mille arvelt teedeehitust rahastada, et teed oleksid turvalised ja ka majandus areneks. Prioriteetselt toetatakse renoveerimist järgneva 4 aasta jooksul 450 miljoniga sh tehaselist renoveerimist.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles rahustavalt, et majanduse olukord ei olegi numbrites nii hull kui tundub: „Oleme küll SKP tasemel tagasi 5 aasta tagusel ajas, aga eurodes oleme täitsa heal tasemel. Probleem on olnud kiire hinnatõus, kuid see on aidanud ka firmadel käibeid hoida“
Pankade laenuportfellid on kasvanud, oleme kolmandal kohal Euroopas, kuigi inimeste kindlustunne on madal. Siiski kinnisvaratehingute arv on märgatavalt langenud, oleme tagasi 2016 aastas. Samas oligi viimastel aastatel erakordne buum ja loodetavasti oleme nüüd languse läbi teinud, kuid ei paista ka, et kohe hakkas suur kasv, sest pole toimunud suurt ressursi vabanemist. Majandus on siiski kasvukursil, põhi on käes, aga peame ootama, et ekspordipartnerid saaksid jalad alla.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas tõi esile, et ehitussektori väljakutsed on hoonete energiatõhusamaks muutmine ja sektori süsiniku- ja keskkonnajalajälje vähendamine. Koostamisel on uued tehnilised standardid, mis pakuvad ühtset lähenemisviisi hoonete projekteerimisele ja ühtlustavad energiaklasse erinevates riikides. Samuti suunatakse raha ringmajanduse tegevuskavasse, seal saab ehitussektori palju ära teha terve hoone eluringis.
Rail Baltic Estonia peaprojektijuht Martin Kaljumäe rõhutas, et Ülemiste reisiterminali ehituses on tulemas veel pea 80 miljoni euro väärtuses hankeid ja tänu kõigi osapoolte pingutustele loodetakse need edukalt ellu viia.
Ellex Raidla partner Martin Mäesalu tõi näiteid ühispakkumiste praktikast ja andis soovitusi, mida tähele panna nende esitamisel ja mida mitte teha, et olla ühispakkumisel edukas.
Estplani tegevjuht Kadi Kivimaa väljendas optimismi, et kuigi tuleme läbi suurest langusest, näeme juba esimesi päikesekiiri. Ta julges rääkida enda unistusest, milline võiks olla ehitussektor – seal oleks sujuv planeerimis- ja loamenetlus, kontratsüklilised investeeringud, ühised eesmärgid ja selge vastutus.
Samuti võiks olla innovatsiooni taga rohkem koostööd ja usaldust, sest uusi asju teha ongi algul kallim ega ole kohe alguses efektiivsed. Aga iga läbikukkumine on õppetund ja peaks välja mõtlema, kuidas toetada esimeste pääsukeste efektiivsust ja toetustel ei kehtiks reegel: õnnestu või maksa raha tagasi. Riik võiks olla siin teenäitaja.
Ehitusmaterjalide tootjate vestlusringis osalesid Saku Metall Allhanke Tehase tegevdirektor Gerth Kivima, Arcwood by Peetri Puit juht Peeter Peedomaa ja Akzo Nobel Baltics´i juht Elena Past.
Ühiselt jõuti järeldusele, et olukord on jätkuvalt ebakindel, sest keegi ei tea, kui kindlal põhjal hetkel seisame. Samas on vältimatu innovatsioon tootearenduses – tuleb omada sertifikaate, mõõta süsiniku jalajälge ja toota kõrgema lisandväärtusega tooteid, sest lihtsa tootega enam ei konkureeri. Tootjad saavad kestlikku maailma mõjutada läbi tootevaliku ja alltöövõtjate järelevalve, et ka nemad uusi nõudeid järgiksid. Uued innovaatilised tooted ja töövõtted on vältimatud.
Hetkel kuum
Liveni ehitusvaldkonna juht Taavi Kongo ütles, et Livenil on ehitusse tulemas järgmise 5 aasta jooksul 200 miljoni euro eest ehitushankeid ja otsivad häid ehituspartnereid. Kuid ehitajad peaksid enam muretsema selle pärast, et teostatud objekt on tulevikus nende visiitkaardiks. „Soovime teha rohkem koostööd juba enne pakkumise saatmist, ehituse hinna määramise faasis ja hanke ajal. Ümberprojekteerimiste peale läheb liiga palju aega.“
Konverentsi lõpetavas ehitusettevõtete vestlusringis osalesid Nordeconi juhatuse esimees Maret Tambek, Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk ja Ehitus5ECO üks omanik ja juhatuse liige Margo Padar.
Lähituleviku kohta tõdeti, et kuigi katastroofi ei ole, siis kiiresti ehitusturul midagi paremaks ka ei lähe, sest ehitamine ei lähe odavaks, kuid ehitusmahud siiski veel kukuvad, sest riik eriti praegu ei telli.
Ehitusturul tekib paariaastane rahunemine ja peame sellega kohanema. Aga see ongi normaalne, sest kolm aastat on olnud väga kiire kasv ja inimesed on üle töötanud. Hetkel ongi ehk hea aeg üle vaadata sisemised protsessid ja vajadusel tegevusi korrastada ning efektiivsust tõsta. Kasutama rohkem AI-d ja teisi digilahendusi, et paremini kontrollida tegevusi planeerimisel ja ehitusplatsil. Samuti on endiselt probleem inseneride järelkasv, enam tuleks tähelepanu pöörata õppekavade kaasajastamisele, et vähendada väljalangevust kõrgkoolides.
Konverentsi modereeris asjatundlikult ehitustaustaga juhtimistreener Anti Orav.
Täname esinejaid ja toetajaid Rail Baltic Estonia, BCS Itera, Ellex Raidla, Uponor ja Jung.
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Enimloetud
1
4
5
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Viimased uudised
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele