Tallinn loob linnaarhitekti ametikoha

Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaril „Kes on kliima arhitekt?“ kerkis arutelu, kas puidust hoonete ehitamine on ikka nii süsinikneutraalne, nagu oleme viimasel ajal uskunud. Kahe riigigümnaasiumi hoone süsiniku jalajälje mõõtmisel selgus, et olukord nii mustvalge ei ole.

Capital Milli juhtimise all olev ettevõte Kolmas Arendus OÜ, kinnisvaraettevõte Robalm OÜ ning Eesti Arhitektide Liit kuulutasid välja arhitektuurivõistluse Maakri kvartali ideelahenduse leidmiseks. Võistluse tingimuste järgi peaks ligi pool Maakri kvartali pindalast muutuma haljastatud linnapargiks, siinne tänavaruum peaks soosima jalakäijaid ning ühtlasi tuleb restaureerida kunagine E. Lenderi Gümnaasiumi hoone.

Ikka ja jälle kostub “teevad endale monumenti” jutt. See on sama, mis legend nälgivast ja külmetavast kunstnikust. See on arusaadav, ilus - ja täiesti asjatundmatu jutt, kirjutab linnastrateeg ja rohepöörde nõunik Tallinna Tehnikaülikoolis Pärtel-Peeter Pere.

Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.