Arhitekti autoriõiguse eiramine toob tõsised tagajärjed
Iga hoone omanik peab mõistma, et omandiõigus ei anna automaatselt piiramatuid õigusi selle muutmiseks. Omaniku omandiõiguse kõrval eksisteerivad ka arhitekti autoriõigused, kirjutab advokaadibüroo RASK advokaat Elvi Tuisk.
Advokaadibüroo RASK advokaat Elvi Tuisk märgib, et autoriõigused kehtivad autori eluaja ja veel 70 aastat pärast tema surma (Foto: advokaadibüroo RASK).
Arhitektide loodud teosed on kaitstud ja nende muutmiseks või kasutamiseks on vajalik autori nõusolek. Hoonetega seotud autoriõigused ja kohustused on praktikas aga raskemini üldiste reeglite alla paigutatavad kui näiteks kujutavas kunstis. Paljud rikkumised tulenevad siiski mitte seaduse keerukusest, vaid eelkõige arhitektide õiguste teadvustamata jätmisest või ignoreerimisest.
Arhitektide Sille Pihlaku ja Siim Tuksami töö “Sindlinahk” pälvis nominatsiooni Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri Mies van der Rohe auhinnale. Kogu auhinnavõistluse ajaloos on see alles teiseks korraks, mil Eestist pärit arhitektid äramärkimiseni jõuavad.
Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatud Vändra keskuse ajaloolise Vana tänava arhitektuurivõistluse võitis ideekavand „Koit“ büroolt KAMP Arhitektid. Kavand loob kogu tänavale ühtse identiteedi, mis mõjub atraktiivselt aastaringselt.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia laureaadiks ja aasta puitehitiseks kuulutatud Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumis avatakse reedel hoone autorite, arhitektuuribüroo Arhitekt Must näitus, mis on pühendatud arhitektuuri ja arhitekti rollile ühiskondlike probleemide lahendamisel.
Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.