Gren Tartu elektrijaamas avatud soojussalvesti on Eestis seni ainulaadne, 45 m kõrguse ja 5,5 miljonit eurot maksma läinud seadme salvestusmaht on kuni 500MWh/a ning see võimaldab vähendada CO2 heidet ligi 2000 tonni aastas.
Salvesti on tööpõhimõttelt isoleeritud veemahutiga, kus tipuperioodidel üle jääv soojusenergia salvestatakse sooja veena. Foto: Gren
„Ennekõike annab uus salvesti meile edaspidi kaugküttevõrgus suurema varustuskindluse, see aitab hoida tasakaalu soojuse tarbimise ja tootmise vahel. Kui mingil põhjusel mõni katel seiskub, võetakse puuduv soojus salvestist ja tarbijatele jääb märkamata lühike tootmise häire,“ rääkis Greni Eesti äride juht Margo Külaots.
Energiasalv Pakri OÜ kaasas Paldiskisse rajatava Eesti esimese suuremahulise vesisalvesti ehitamiseks täiendavalt 11 miljonit eurot, mis annab kindluse, et ehitusega saaks alustada 2024. aastal.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.