Pikad lepingud muutusid kriisis väljakutseteks

Elektriehitus on üks vähestest sektoritest, mille trende koroonapandeemia oluliselt ei mõjutanud. Sektori müügitulu kasv püsis 2018-2021 stabiilselt vahemikus 6-10% ja käiberentaablus püsis 4,5-4,8% vahemikus. Võrreldes teiste sektoritega suurendavad elektriehituse stabiilsust pikaajalised investeerimisplaanid ning ehitus- ja renoveerimislepingud. Suurimad elektriehituse projektid kestavad aastaid.

Pikaajalised lepingud ja fikseeritud müügihinnad pakuvad stabiilsust, kuid muutuvad väljakutseks olukorras, kus sisendhinnad kasvavad oodatust kiiremini. Nii näibki, et sektoris säilitati 2021. aastal kasumlikkust osaliselt läbi palgatõusu külmutamise. Sektori keskmine brutopalga tõus 1,9% jäi 2021. aastal oluliselt alla Eesti keskmise. 2022. aasta esimese poole andmed viitavad sellele, et sektor hakkab üldisele palgasurvele alla andma ja kiiremini töötasusid kergitama. Nii kujunes 2022. aasta esimese kvartali keskmiseks palgatõusuks 6% ja teise kvartali palgatõusuks 5%.

Sektori suureks väljakutseks on töötaja kohta loodava lisandväärtuse kasvatamine. Kahel viimasel aastal on see kasvanud 4% aastas, mis ei ole piisav turu keskmise palgakasvuga sammu pidamiseks. Kui nõudlus turul väheneb, siis seisavad ettevõtted vastamisi dilemmaga: kas aktsepteerida madalama hinnaga töid selleks, et vältida seadmete ja inimeste jõude seismist või püüda hindu, mis võimaldaksid üldise palgakasvu tempos püsida, samas riskides osadest töödest ilma jäämisega.

Loodetavasti hoiab ka riik sektori tervisel silma peal ja suurendab nõudluse vähenemisel oma tellimusi. Tänases geopoliitilises olukorras ja julgeolekuriskide kasvades on elektriehitus sama kriitilise tähtsusega võimekus, nagu seda on elektri tootmine.

Vaata põhjalikku turuülevaadet ja ettevõtete majandusandmeid värskest Elektriehituse aastaraportist