Autor: Ehitusuudised • 1. november 2021

Miks on BIM tellijate seas populaarne, kuid selle täielikku potensiaali ei osata kasutada?

Viimastel aastatel on olnud suurtellijate nõuete mõju ehituse digitaliseerumisele kasvav. Näiteks on Riigi Kinnisvara ASi nõuded sundinud insenere enda tarkvara võimekust avastama. Rail Balticu nõuded on märkimisväärselt tõstnud inseneride Civil 3D kasutusoskust. Kahjuks ei ole aga projekteerijad ja ehitajad tihti motiveeritud neile esitatud nõudeid täitma. Uurime digitaalehituse spetsialistilt Taavi Liivilt, kuidas saaks seda olukorda muuta?

TULITEC OÜ asutajaliige ja digitaalehituse spetsialist Taavi Liivi hinnangul on oluline muuta meeskonna vastupanu BIMi kasutamisele.

Paljudes organisatsioonides on otsustatud, et kasutatakse BIM tehnoloogiat. „Reaalsuses kahjuks vaatavad sageli nii projekteerija, tellija, ehitaja kui ka järelevalve ühise vaikiva kokkuleppe alusel kõikidest mudeli asjadest mööda. Lõpus ollakse hädas, et nüüd on teostusmudelit vaja, sest "keegi kusagil" nõuab,“ kirjeldab Taavi Liiv hetkel turul valitsevat olukorda. Ometi suudaks kogu protsessi nutikamalt juhtides võita kõik osapooled.

Rohkem kui BIM ja digitaliseerimise tehnilisest poolest peaksime rääkima muudatuste juhtimisest. “Kui varem arvasin, et muudatuste sisseviimise kriitiliseks lüliks on koolist tulnud uuendusmeelsed noored, kes samm sammult õpetavad ka vanemaid kolleege. Nüüd olen aru saanud, et võti on hoopis juhid, kes siis usuvad või ei usu uuendustesse. Kui juht ei usu, siis see tapab ka noore uuendusmeelsuse ning areng on liiga aegalane. Seevastu teadlikult juhitud uuendus on kiirem, täpsem ja konkurendist samm ees olla on ju alati eesmärk. BIM annab näiteks ehitajale infoalase eelise ja andmed on tänase tööstuse õliks,” väidab Liiv.

Kuidas võita meeskonna vastupanu digimuutustele?

Heaks näiteks toob Taavi Liiv Riigimetsa Majandamise Keskuse, kes alustas oma protsesside digitaliseerimisega 10-15 aastat tagasi. Tol ajal polnud võtta vastavaid tarkvarasid ning need tuli ise programmeerida. Samuti olid paljud süsteemis töötajad vastu seisvad ja ütlesid, et metsandust pole võimalik digitaliseerida.

„Tõsi on aga see, et RMK-st on saanud tänu toona tehtud sammudele väga efektiivne ettevõte, kus digitaalsüsteemid aitavad juhtida kogu süsteemi alates puu istutamisest kuni palgi jõudmiseni saetööstusesse. See annab kahtlemata efektiivsuse ja kontrolli protsessi üle. Muutuste läbiviimine võttis aega, nõudis mitmeid pilootprojekte ning katsetusi, aga tulemus on saavutatud. Jah, ehitus on märksa keerukam protsess, aga ehitus ei ole ka mingi "ERILINE" eluala, mida digitaliseerida ei anna,“ tunnistab Liiv.

Ehituses järgmine samm edasi on puhtalt teadlikkuse ja õppimise taga ning kuna täna on majanduses hea aeg, on ka õige aeg õppimisse panustada, et tulevastest rasketest aegadest efektiivselt ja nutikalt läbi minna. Ja õppimise all ei pea ma silmas ainult tehnilisi teadmisi vaid ka oskust uusi tehnoloogiad ettevõtete ja projektide tasandil juhtida.

Kuidas saaks BIM mudelitest kiiremini suuremat kasu?

Ehitus on projektipõhine tegevus ja inimesed liiguvad objektilt objektile. Eelmises projektis õpitud uudsete lahenduste kasutamine järgmises projektis vilunumalt tekitabki progressi. „Seda näeme juba oma klientide pealt, et hea tahtmise juures on võimalik kasu saada juba pilootprojektis, aga tõeline kasu tekib alles teisel, kolmandal või neljandal projektil, kus uued töövõtted muutuvad meeskonnale rutiinseks ja koduseks. Mida varem tuleb esimene pilootprojekt, seda varem tuleb ka kasu. Heaks praktikaks on kujunenud projektide kokkuvõtete tegemine meeskonnaga pärast objekti lõppu, siis kui inimestel on aega tehtut analüüsida. See aitab saadud kogemust võimendada“ toob Liiv näite. „Õpime, katsetame ja saame ning väärtustame isegi pisikesi eduelamusi!”

Lõpetuseks toob ta humoorika loo ehitusplatsilt: “Ühel projektil küsisime projekteerimise tarvis sisendit alltöövõtja objektijuhilt ja mainisime, et viime selle info BIM mudelisse. Seepeale sai see härrasmees natuke isegi pahaseks ja ütles meile, et BIM pistke pimedasse kohta, mind see ei huvita. Läks mööda 10 minutit ja sama mees tuli mulle näitama oma mobiiltelefoni ja kiitis, et see 3D joonis, millele objektijuht ligipääsu tegi telefonis, on küll asendamatu asi! Loo moraal. Rääkida pole vaja nooblist BIM-ist jms, vaid kasutusele on vaja võtta lihtsalt abistavad ja nutikad lahendused.“

Omalt poolt kutsume Sind Äripäeva Akadeemia koolitusele BIM-i efektiivne rakendamine ehituses, kus selgitame, kuidas BIM-i abil igapäevaseid tööprotsesse toetada?.

Vaata täpsemaid teemasid ja registreeru koolitusele siin:

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688