Planeerimisseadus on kehtinud alates aastast 2015 ehk kokku kuus aastat. Selle aja jooksul on praktikas ilmnenud probleeme, mida nüüd plaanitakse muuta ja kaasajastada.
Olulise muudatusena võetakse kasutusele ühtne planeeringute andmekogu.
„Praktika on näidanud vajadust keskse süsteemi järele, mis peaks oluliselt kiirendama ja lihtsustama ametiasutuste, ettevõtjate ja elanike ligipääsu planeeringu andmetele,“ ütleb andmekogu projektijuht Kermo Mägi.
Kutsume Teid veebiseminarile, kus anname kiire lühiülevaate, millised on tehtud muudatused ja kuidas need mõjutavad planeeringu menetlust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Osalejad saavad teada:
- Mis asi on täpsemalt planeeringute andmekogu ja kuidas see töötab?
- Mis kasu me sellega saavutame?
- Kuidas plaanime andmekogu juurutada ja väärtust juurde luua?
Veebiseminar toimub 19. oktoobril kell 10.00-11.30 internetis Äripäeva veebiseminaride keskkonnas.
Vaata täpsemat kava ja registreeri
siin
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.