Planeerimisseadus on kehtinud alates aastast 2015 ehk kokku kuus aastat. Selle aja jooksul on praktikas ilmnenud probleeme, mida nüüd plaanitakse muuta ja kaasajastada.
Olulise muudatusena võetakse kasutusele ühtne planeeringute andmekogu.
„Praktika on näidanud vajadust keskse süsteemi järele, mis peaks oluliselt kiirendama ja lihtsustama ametiasutuste, ettevõtjate ja elanike ligipääsu planeeringu andmetele,“ ütleb andmekogu projektijuht Kermo Mägi.
Kutsume Teid veebiseminarile, kus anname kiire lühiülevaate, millised on tehtud muudatused ja kuidas need mõjutavad planeeringu menetlust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Osalejad saavad teada:
- Mis asi on täpsemalt planeeringute andmekogu ja kuidas see töötab?
- Mis kasu me sellega saavutame?
- Kuidas plaanime andmekogu juurutada ja väärtust juurde luua?
Veebiseminar toimub 19. oktoobril kell 10.00-11.30 internetis Äripäeva veebiseminaride keskkonnas.
Vaata täpsemat kava ja registreeri
siin
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.