Laenu küsivad põllumehed, aga saavad ehitajad

Esimesel poolaastal on finantsasutused lahkema käega jaganud raha ehitussektori ettevõtetele, aga küsitud rahast on pigem pidanud suu puhtaks pühkima põllumehed.

Eesti Panga andmed näitavad, et esimesel poolaastal kasvas Eestis mittefinantsettevõtetele antud laenude käive 14% – 1,14 miljardi pealt 1,3 miljardile. Kasvus oli ka faktooringukäive, mis kasvas eelmise aastaga võrreldes 5,6%.

Ettevõtjate suurenenud laenuhuviga nõustub finantseerimisplatvormi Furo juht Joonas Jõgi. “Meie oleme pigem suunatud väiksematele ja keskmise suurustega ettevõtetele ja enamasti jõuavad meieni just need kliendid, kes suurest pangast ei pruugi mingil põhjusel raha saada. Näha on, et neid kliente on palju.”

Furo saidil küsivad ja ka saavad kõige enam laenu ehitusettevõtjad. Kõige rohkem öeldakse “ei” põllumajandusettevõtetele. “Ehitussektori aktiivsus on suvel eriti suur ja meilt uuritakse nii faktooringu kui ka laenude kohta,” lisas Jõgi.

Furo müügijuht Sander Lehtsaar ütles, et tugev ettevõte leiab alati rahastaja, aga viimastel kuudel on põllumajanduses rohkem tagasilükatud laenuotsuseid.

Põllumehed vajavad üldjuhul käibekapitalilaenu ehk nn kevadlaenu kevadtööde ja uue hooajaga alustamiseks, sest neil hakkab põhiline tulu laekuma alles sügisel. Taotlustes selgitasid põllumehed, et tahavad osta põllumasinaid või seadmeid ning investeerida hoonetesse. Kõneletakse ka automatiseerimisest, nt robotlaudast, aga ka soovist osta juurde põllumaad.

Siiski jäävad paljud taotlejad laenust ilma, sest küsitavad summad on pea alati sellised, mille puhul on vajalik kinnisvaratagatis. Enamikul juhtudel on aga põllumeeste pakutav tagatis nõrk – põllu- või metsamaa on liiga väike, selle väärtus pole piisavalt suur ning see ei kata laenu ära. Samuti juhtub sageli, et võimalikule tagatisele on juba hüpoteek seatud.

Furo (endise nimega Fakturino) on rahastusplatvorm, mis kogub kokku erinevate finantsasutuste pakkumised ja aitab ettevõtjal leida endale sobiliku finantspartneri.