Autor: Urve Vilk • 11. mai 2021

Hoone sisekliima ei tähenda Tartu Energiaagentuuri eksperdi Martin Kikase sõnul mitte ainult ventilatsiooni, vaid ka selliseid parameetreid nagu ruumis olev müratase, ruumi valgustus, elektromagnetlained ja isegi ionisatsiooni tase.

“Aga kõige tunnetuslikumad ja kõige rohkem meie tervisele ja heaolutundele mõju omavad on nii-öelda soojuslik sisekliima ja ruumi puhtus ehk siis see, mida me saame nii-öelda küttesüsteemi ja ventilatsioonisüsteemiga tagada,” rääkis Kikas saates “Särtsakas tulevik:”

Energiaagentuuri eksperdi Ülo Kase sõnul on terve rida mürkaineid, mis erituvad ruumides olevatest sisekattematerjalidest nagu vaibad, tapeedid ja värvid. Peale selle on palju tolmu, mis tuleb vaipadest ja riietest; tolmuterad või tolmuosakesed kannavad omakorda tolmulesti, on terve rida selliseid komponente, mis samuti tuleb õhuvahetusega ventilatsiooniga ruumist välja viia. Rääkimata sellest, et kõik niiskus- ja tolmuosakesed kannavad viiruseid edasi, mis on nii mikroskoopilised, et neid suudavad kõik õhus olevad osakesed kanda ja millest tulebki eelkõige vabaks saada.

CO2 osakaal välisõhus kasvanud

Olukorra kirjelduseks on ppm, mis on lühend ingliskeelsest väljendist parts per million ehk miljondikosa. “Kui me ütleme, et õhus on nelisada ppm CO2 ehk siis selle sisaldus on protsentides 0,4 protsenti. Palju aastaid oli süsihappegaasi sisaldus välisõhus veel 0,3% - vanemad inimesed, kes on koolis õppinud, mäletavad seda veel hästi, aga viimased neli-viis aastat kogeme juba numbreid 0,4%,” jätkas Kask, et CO2 osakaal on hakanud kasvama.

Kinnises ruumis peaks olema süsihappegaasi sisaldus vähemalt alla 1000 ppm-i, parem veel, kui see oleks 500 ja seda peabki ventilatsiooniga tagama. Õhku saab vahetada, kui teeme aknad lahti, aga kui seda talvel teha ei saa, sest ruum läheb külmaks, siis kasutatakse sundventilatsiooni.

Kikas lisas, et sageli küsitakse, miks peab renoveerides ventilatsiooni panema ja sisekliima tagama. “Seda on vaja selleks, et meil oleks hea olla ja me oleksime õiges ja tervislikus keskkonnas, olgu see siis tööl, kodus, poes või spordisaalis,” märkis ta, et rääkides temperatuuridest, on enam-vähem mõistlik temperatuurivahemik, kus inimesed võiksid olla ja mis on uuringutega paika loksunud, soovitus, et siseruumides oleks tagatud 18-23 kraadi, olenevalt ruumi tüübist.

Enne sõda ehitatud puitmajas oli loomulik ventilatsioon

Kask tõi näiteks, et enne sõda ehitati puitmajad nii, et sundventilatsiooni ei olnud vaja. “Puitmaja nagu öeldakse, on hingav maja ja kui aknaraamid olid ka puidust, siis puitraamide ja hingede vahel oli piisavalt pragusid, mille kaudu õhk ruumis vahetus.

Aga probleemid tekivad siis, kui hakatakse maja renoveerima - esimese asjana pannakse tihti plastraamidega aknad ette, kahe- või kolmekihilise klaaspaketiga, mis on väga tihedad ja kui need on ette pandud, tekib kohe küsimus, et oleks vaja korraldada ka sundventilatsioon.” Näiteks panna nii-öelda fresh klapid, mis on reguleeritavad ja mille kaudu saab õhk vahetuda. “Sest kui süsihappegaasi tase läheb väga kõrgeks, siis sellest annab kohe tunda see, et inimene muutub uimaseks.”

Kikas lisas, et ka niiskus mõjutab meie heaolu. “Talvel on looduslikult välisõhk väga kuiv ja ega ei olegi muud varianti tegelikult, kui kasutada tehislikke niisuteid,” märkis ta, et vanasti pandi kauss radiaatori alla või märg lapp radiaatori peale või hoiti vannitoa uks lahti, et vähegi niiskemat õhku endale tuppa saada.

Aga täna on juba suhteliselt soodsa hinnaga kättesaadavad niisutid. ”Suurte tehnosüsteemide rajamine, kus on tagatud ka õhuniiskus, on üsna keerulised ja kallid, aga käepäraste vahenditega või siis ka ühe ruumipõhiste lahendustega masinatega on see oluliselt odavam.”

Seentel algab liialt niiskes ruumis pidu

Energiatõhususlahendusi pakkuva Calidity äriarendusjuht Karl Erik Kalmus lisas, et kui inimene kannatab väga hästi ka kõrget õhuniiskust, mõni isegi naudib seda, siis probleem on selles, et seentel on selles keskkonnas pidu.

“Seeneeosed hakkavad arenema, tekib hallitus ja see omakorda jälle eritab eoseid ruumidesse ja need on paljudele väga tugevad allergeenid, lapsed on saanud astma sellest ja vanemad inimesed samuti,” kinnitas ka Kask, et kui nad on käinud energiaaudieid tegemas, on väga paljudes korterites kas välisseinte nurkades, servades või akende kohal näha hallituse arenemist - need on kohad, kus sise või väliseina temperatuur on suhteliselt madal.

Kui ruumis on 22-23 kraadi ja suhteline niiskus keskküttega korteris tavaliselt üle neljakümne viie ei tõuse, siis juba kuskil kümne-üheteistkümne kraadi juures võib seina sees hakata kondenseeruma veeaur, mis on seente elutegevuseks äärmiselt oluline.

Lisaks on Kase sõnul juhul, kui tegemist on kamina või ahjuga majaga, täiendava õhu juurdetoomine lausa eluliselt tähtis. “On selline nõue, et kui on küttekolded, siis küttekolletele tuuakse põlemisõhk eraldi, sellepärast, et küttekolded põlemisel vajavad väga tublisti hapnikku, nad kasutavad ära selle õhu, mis tuleb igalt poolt pragudest, läbi akende jne,” selgitas Kask, et akna lahti hoidmisega saab õhuvahetust parandada, aga kogu aeg ju akent lahti ei hoia ja seetõttu tuleb tagada, et küttekolded saaksid põlemisel õhku juurde.

Õhk vahetusse kaks korda tunnis

Kase sõnul iseloomustab õhuvahetust suurusena õhuvahetuse kordarv, mis näitab, kui mitu korda tunnis tuleb ruumis õhku vahetada. Sõltub see ruumi iseloomust ja kasutatavusest. “Tavaliselt peaks poolteist-kaks korda õhku vahetama, aga mida rohkem inimesi on ruumis ja mida intensiivsemalt eritub seal kõikvõimalikke ühendeid ja kuumust, seda suurem peab õhuvahetuse arv olema.”

Ventilatsiooni põhimõte on Kikase sõnul selles, et puhastest ruumidest tuleb värske õhk sisse ja mehaaniliselt tõmmatakse mustadest ruumidest õhk välja. “Kontorites võib olla nii, et on ühes ruumis nii sisse- kui väljapuhke seadmed peal, aga üldine põhimõte on selline, et puhastest sisse värske õhk eelkõige sinna, kus töötad ja elad ja mustadest ruumidest välja,” kirjeldas ta.

Samas kui me sunnime õhu liikuma ja viime päris suure hulga õhku välja, ehk sisuliselt kahe tunni jooksul kogu ruumi õhu välja vahetame, vajab see loomulikult uuesti soojendamist ja energiakulud on suured.

“Seetõttu on energiakulu piiramiseks ja efektiivsuse tagamiseks välja mõeldud soojusvaheti sinna vahele,” jätkas ta. Soojustagastusega ventilatsioon suudab sellest soojusest tuua tagasi 80-90%, mis hoiab kokku süsteemi käivitamise kulusid.

Ventilatsioon ei tohiks puhuda otse inimese töökohale

Ventilatsiooniga kaasneb Kase sõnul ka selliseid aspekte, mis inimesi häirivad. “Esiteks müra, mida me kuuleme. Teiseks, mitte küll niivõrd kodudes, kui kuskil ametiruumides, et külm õhk puhub vahel inimestele pähe või selga, nii et inimesel on ebamugav.“

Kalmus lisab, et inimesel tekib temperatuuri tunnetus kolme komponendi: õhutemperatuur, õhuniiskus ja õhu liikumine, koosmõjul. Ja seejuures tuleks otsest õhu liikumist vältida nii palju kui võimalik. “Loomulikult on ventilatsioonitorude paigaldamine keeruline, aga tihtipeale tõmmatakse need lae alla ja ühelt poolt siis puhub sealt õhku alla, aga seal peaks olema õhu jaotaja, sest siis välditakse, et ühele töötajale puhutakse mitukümmend liitrit sekundis otse näkku.”

Ta selgitas, et koostöös teiste teguritega, näiteks kui õhuniiskus ja temperatuur on samal ajal madalad, tunneb inimene suuremat külma. “Esiteks on õhk külm ja teiseks, kui nahk on kergelt niiske, siis see hakkab aurama ja soojus kaduma inimesel, mis võib põhjustada väga ebameeldiva tunde.”

Niiskuse kadu ruumis avab viirusele tee levikuks

Probleemide vältimiseks on Kalmuse sõnul vajalik õige projekteerimine - õhk ei tohi tulla otse töölauale. Teiseks on oluline süsteemi reguleerimine. “Kui kontoreid praegu täisvõimsusega ei kasutata, vaid vahepeal on kohal võib-olla vaid kümme protsenti inimestest, siis masinad teevad tööd põhimõtteliselt ikka graafiku järgi.” Ehk mugavuse tõstmiseks, kui õhukvaliteet on normis, võiks ventilatsioonimahtu vähendada, et inimestel oleks mugavam olla.

Võimsust on oluline jälgida Kalmuse sõnul mitmel põhjusel. “Teine asi, mida suur ventilatsioonimaht põhjustab, on niiskuse kadu ruumist. Ja niiskuse kadu ruumist omakorda on tegelikult ohuks nakkuste levimisel, sest nii saab piisast kergesti aerosool, kui sealt pealt vesi ära aurab ja teiseks ninad jäävad kuivaks ning tekivad mikrolõhed, kuhu on väga lihtne viirusel maanduda, et oma missiooniga nii-öelda alustada,” hoiatas ta.

Tartu Energiaagentuuri ekspert Martin Kikas rääkis Äripäeva raadiosaates “Särtsakas tulevik"