Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina kardab, et suurte ehitusprojektide langemine ühte perioodi tekitab tööjõupuuduse ja materjalide hinnatõusu.
Swedbanki analüütikud hindavad, et eelarve jääb järjest väiksemaks, kuid siiski miinusesse kuni aastakümne keskpaigani. Suunatud tugi majandusse on praegu küll vajalik, kuid keskpikas perspektiivis säilib käegakatsutav risk majandused üle kuumutada.
Eriti käib see sektorite kohta, kuhu langeb suurem osa Euroopa Liidu vahenditest, ennekõike ehitus. “Mõtleme ennekõike neid projekte, mis lähiaastail on tulemas: Tallinna Haigla, kiirteed, Rail Baltic, samal ajal on jätkuvalt nõudlus eluasemete järele,” loetles Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina.
Kui kõik see tegevus koondub ühele perioodile, siis tekitab see ehitussektoris ülekuumenemise, sest puudu jääb tööjõust ja materjalide hind kerkib.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Swedbanki analüütik Liis Elmik lisas, et Rail Balticu ehitusmaht on algusest peale küsimusi tekitanud. “Põhitrassi ehitamise ajal, aastatel 2023–2024, annab see umbes poole tavalise aasta taristuehituse kogumahust. Teised projektid sinna juurde, siis kasv tavalise aastaga võrreldes on ikka väga suur,” ütles ta.
Valitsussektori investeeringute tõus kasvab lähiaastatel (2023) 7 protsendini SKPst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.