Swedbanki analüütikud hindavad, et eelarve jääb järjest väiksemaks, kuid siiski miinusesse kuni aastakümne keskpaigani. Suunatud tugi majandusse on praegu küll vajalik, kuid keskpikas perspektiivis säilib käegakatsutav risk majandused üle kuumutada.
Eriti käib see sektorite kohta, kuhu langeb suurem osa Euroopa Liidu vahenditest, ennekõike ehitus. “Mõtleme ennekõike neid projekte, mis lähiaastail on tulemas: Tallinna Haigla, kiirteed, Rail Baltic, samal ajal on jätkuvalt nõudlus eluasemete järele,” loetles Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina.
Kui kõik see tegevus koondub ühele perioodile, siis tekitab see ehitussektoris ülekuumenemise, sest puudu jääb tööjõust ja materjalide hind kerkib.
Swedbanki analüütik Liis Elmik lisas, et Rail Balticu ehitusmaht on algusest peale küsimusi tekitanud. “Põhitrassi ehitamise ajal, aastatel 2023–2024, annab see umbes poole tavalise aasta taristuehituse kogumahust. Teised projektid sinna juurde, siis kasv tavalise aastaga võrreldes on ikka väga suur,” ütles ta.
Valitsussektori investeeringute tõus kasvab lähiaastatel (2023) 7 protsendini SKPst.
Loe pikemalt Äripäevast
Seotud lood
Kinnisvaraarendaja Peeter Raag on Omega Laenuga koostööd teinud viis aastat ja ütleb, et usaldusväärse finantspartneri tugi on renoveerimisprojektide juures hindamatu, sest üllatusi tuleb alati ette.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud 2025. aastal 100 suurimat käivet teinud ehitusfirmat ja nende aastane kasv või kahanemine
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele