Hoonete energiatõhususe suurendamisel tõstatub ka küsimus muudatuste ja parenduste kuluefektiivsusest. „Kas tehtavad investeeringud on mõistlikud?“ küsivad hooneomanikud. Tavapäraselt järgneb analüüs energiatõhusa hoone ja „äri nagu tavaliselt“ meetodil ehitatud hoone vahel.
EstNori kortermajade arendus Vaelas pälvis mullu konkursil Aasta Tehasemaja 2020 energiatõhususe eripreemia.
  • EstNori kortermajade arendus Vaelas pälvis mullu konkursil Aasta Tehasemaja 2020 energiatõhususe eripreemia.
  • Foto: Sven-Olof Englund
Nii-öelda tavaline hoone pole defineeritud ja selle tähendust tõlgendatakse vastavalt vajadusele. Pahatihti jääb võrdlusest välja asjaolu, et nii mõnigi tegevus, mida käsitletakse energiatõhususe suurendamise võttena, peaks olema rakendatud igas sisekliima tagamisega hoones. Näiteks on piirdetarindite õhupidavuse tagamine nende tarindite ehitusfüüsikalise toimivuse ja seega ajas kestvuse seisukohalt elementaarne. Õhupidav välispiire vähendab ka soojakadu ja aitab seega kaasa hoone energiatõhususe tagamisele. Sellegipoolest ei ole minimaalse lekkega välispiire vaid energiatõhusate hoonete omadus. Õhulekkeid ei tohiks olla üheski kvaliteetselt ehitatud hoones, sealhulgas tehases toodetud majas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:44
Renoveerimine ei pea olema stressirohke projekt
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele