Hoonete energiatõhususe suurendamisel tõstatub ka küsimus muudatuste ja parenduste kuluefektiivsusest. „Kas tehtavad investeeringud on mõistlikud?“ küsivad hooneomanikud. Tavapäraselt järgneb analüüs energiatõhusa hoone ja „äri nagu tavaliselt“ meetodil ehitatud hoone vahel.

- EstNori kortermajade arendus Vaelas pälvis mullu konkursil Aasta Tehasemaja 2020 energiatõhususe eripreemia.
- Foto: Sven-Olof Englund
Nii-öelda tavaline hoone pole defineeritud ja selle tähendust tõlgendatakse vastavalt vajadusele. Pahatihti jääb võrdlusest välja asjaolu, et nii mõnigi tegevus, mida käsitletakse energiatõhususe suurendamise võttena, peaks olema rakendatud igas sisekliima tagamisega hoones. Näiteks on piirdetarindite õhupidavuse tagamine nende tarindite ehitusfüüsikalise toimivuse ja seega ajas kestvuse seisukohalt elementaarne. Õhupidav välispiire vähendab ka soojakadu ja aitab seega kaasa hoone energiatõhususe tagamisele. Sellegipoolest ei ole minimaalse lekkega välispiire vaid energiatõhusate hoonete omadus. Õhulekkeid ei tohiks olla üheski kvaliteetselt ehitatud hoones, sealhulgas tehases toodetud majas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.