Eva Kiisler • 12 august 2020

Tuleohutuse enesekontroll asendub ülevaatusega

Riigikogus on esimese lugemise läbinud tuleohutuse seaduse muutmise ettepanek, mille suurim muudatus on vabastada tööstus- ja tootmishoonete ning büroohoonete omanikud iga-aastasest enesekontrolli tuleohutuse aruande esitamisest ja asendada see tuleohutusülevaatuse kohustusega. Muudatuse vajalikkust selgitab töö- ja tuleohutusalaseid teenuseid pakkuva ettevõtte EOKK koolitaja Kalju Õunmann.

Foto: Pixabay

Õunmann selgitab, et seadusemuudatus asendada iga-aastane tuleohutusaruande esitamise kohustus iga kolme aasta tagant toimuva tuleohutusülevaatusega on Siseministeeriumi seletuskirjas põhjendatud sellega, et sel moel muutub objektidel tehtava ülevaatuse kvaliteet senisest paremaks ja andmed, mis Päästeametisse jõuavad, põhjalikumaks.

„Pealegi muudetakse eelnõuga Päästeametiga suhtlemise intervall pikemaks – senise iga-aastase aruande esitamise asemel tuleb tuleohutusülevaatus loetletud objektidel teha kord kolme aasta jooksul,“ ütleb Õunmann

Tuleohutusülevaatuse tegemise eesmärk on tagada vajalik tuleohutuse tase. Selle vahendusel soovitakse tulekahjude arvu nimetatud objektidel vähendada ja seeläbi vähendada ka suuri kahjusummasid. Muudatus tagab objekti valdajale tõhusama kaitse objekti tuleohutuse tagamiseks, selgub seletuskirjast.

„Olgu märgitud, et eelnõu muudatus mõjutab ka nende tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide valdajaid või omanikke, kes praegu ei koosta tuleohutuse enesekontrolli aruannet, kuid pärast muudatust peavad hakkama korraldama tuleohutusülevaatust,“ rõhutab Õunmann.

Pane tähele!

25. augustil toimub Tuleohutuskonverents 2020.

Vaata kava ja pane ennast kirja SIIN.

Tuleohutusülevaatuse kohustuse kriteeriume välja töötades võeti arvesse Päästeameti soovi saada infot ka nende objektide osas. Selliste ettevõtete kohta puudub Päästeametil praegu põhjalik teadmine tuleohutusnõuete täitmisest, sest olemasoleva personaliga ei suudeta kõigi tööstus- ja tootmishoonete, garaažide ning büroohoonete tuleohutusnõuete täitmist kontrollida.

Aruanne: kas vaid paber?

Õunmanni sõnul toimib praegune enesekontrollisüsteem toimib hästi vaid asutustes, kus tuleohutuse teemat väärtustatakse juhtkonna ja omanike poolt ja kohal on olemas valdkonda hästi tundev isik.

„Pigem on tuleohutusalane olukord Eesti asutustes väga erinev ja nõuetele vastab sageli kõik vaid paberil - Päästeametile esitatavas aruandes on väidetavalt kõik korras, kuid tegelikkuses nii ei ole. Et Päästeameti järelevalve ei jõua igale poole, siis tõendab aruandes toodud andmete kontrollimine vaid seda, et dokumendid on korras, aga mitte seda, kas ka hoone ja sealsete seadmete kasutamine ning tegevused on tuleohutud,“ ütleb ta.

„Samahästi võiks väita, et kui luban, et sõidan autoga nii, et järgin kõiki liiklusreegleid, siis pole vaja lapsele turvavarustust osta. Turvatooli tõhusust ei ole ka võimalik ette hinnata -- õnnetuse korral see võib, aga ei pruugi päästa elu, mis sellele siis raha kulutada?“

Tuleohutusülevaatus tagab, et kolme aasta tagant tuleb valdkonna spetsialist ettevõttesse kohapeale ja kontrollib tuleohutusnõuetele vastavust.

„Enesekontrolliaruanne on siiski vaid paber. Meie kogemuse põhjal võime öelda, et paber kannatab kõike,“ ütleb Õunmann

Näiteks toob ta ettevõtte, mis aastaid on esitanud aruande, märkides, et neil ei ole ventilatsioonisüsteemi, kuigi tegelikult kontori osal on ja tootmises on aspiratsioonisüsteem. „Siiani on nende aruanded Päästeameti poolt kinnitatud ja kõik justkui korras... Kas aga ka tegelikult? Valikute andmine ei paranda olukorda.

Kogenud koolitajana toob Õunmann välja ka terve rea tuleohutusega ja tuleohutuse enesekontrolli aruannetega seotud müüte ja väärarusaamu.

„Peaasi, et aruanne on korras ja õigeks ajaks esitatud. Kustutid on seinal inetud, peidame need kappi ära. Kui tulekahjusignalisatsioonisüsteem annab häiret, tulevad päästjad alati ise kohale. Küll keegi ikka häirele reageerib. Piisab, kui üks inimene (enamasti majandusjuhataja, direktor) oskab ATS-i kasutada. Kui tuletõkkeuks segab igapäevaseid toiminguid, võib selle fikseerida avatud asendisse ükskõik mis vahendiga, küll siis tulekahju korral keegi ukse kinni paneb. Elektrikilbi-, ventilatsiooni-, soojasõlmeruumis on nii palju vaba ruumi, paneme siia oma kola, arhiivi või suitsunurga. Neid ruume me üldse ei kasuta, seal ei pea olema tuleohutusnõuded täidetud,“ loetleb ta.

Põhjaliku ülevaate kavandatavast seadusemuudatusest ja tuleohutusülevaatuse korraldamisest saad 25. augustil toimuval Tuleohutuskonverentsil.

Pane ennast kirja SIIN.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785