Autor: Eva Kiisler • 25. mai 2020

Miks peaks hetkeolukorras, kui niigi palju tundub olevat palju lahendamist vajavaid probleeme, tähelepanu pöörama „pehmetele teemadele“ nagu ehituspsühholoogia?

Probleeme on väga palju kogu aeg. Ja ega need otsa saagi.

Üks probleemide tekkimise põhjus ongi tihti korraliku suhtluse puudumine. Suhtlus ei käi mitte ettevõtete kui juriidiliste üksuste vahel, vaid reaalsete inimeste vahel, kes on, kas me tahame tunnistada või mitte, väga emotsionaalsed ja irratsionaalsed olendid.

Kõik tippjuhid teavad, et juhtide jaoks kriitiliselt tähtsate ülesannete hulka kuulub meeskonna suunamine mingile tegevusele või muudatuse sisse viimisele. Tippjuhid teavad ka, et väga oluline roll nende tegevuste edukaks täitmisel on kvaliteetne kommunikatsioon ja tark käitumine oma meeskonna liikmetega nii ettevõtte sees kui ettevõttest väljaspool.

Vaadates ehituse projektijuhte, objektijuhte ja projekteerimise juhte, on sellel tasemel ettevalmistus inimeste juhtimiseks pea olematu. Just juhtide teha on, kas meie ehituskultuur on võimeline uusi protsesse juurutama või mitte.

Ära maga maha!

Alari Arro veebiseminar "Ehituspsühholoogia – ehitussektori uue tõusu võti" toimub 27. mail kell 14.00-15.30 internetis Äripäeva veebiseminaride keskkonnas. Registreeri SIIN.

Mida selline juhtimine suures plaanis annab?

Suures plaanis võimaldavad psühholoogilised baasteadmised mõista paremini inimese sisemust.

See omakorda aitab paremini inimesi kaasata uute ideede rakendamisse, milleks võivad olla näiteks erinevad digilahendused.

Üha rohkem räägitakse IPD (Integrated Project Delivery) meetodil projektide juhtimisest. IPD meetodil projekti elluviimiseks ei piisa ainult sobivatest lepingutest. On vaja ka veenduda, et hiljemalt projekti alguseks on kõik projektis osalejad vabad harjumusest optimeerida üksnes oma töölõiku enda ettevõttele kasulikult ning usutakse projekti meeskonda kui tervikusse. Selleks on vaja oskusi usalduse tekitamiseks, paremaks üksteisemõistmiseks ja paremaid oskusi enese väljendamiseks.

Kuidas aitab erinevate psühholoogiliste distsipliinide tundmine ehituses paremaid tulemusi saavutada?

Näiteks läbirääkimistel võib „ei“ tihti tunduda vastasseisuna. Samas avatud lõpuga küsimus avab vestluse uued perspektiivid ja aitab osapooltel teineteise vajadusi ja võimalusi ausa pilguga vaadata. Selle konkreetse tööriista kasutamine on aidanud mul läbirääkimisi ja ka muud suhtlust viia palju tulemuslikumaks.

Toon näite otse elust: projekteerimise projektijuhtimise teenuse alustamisel käisime projekti meeskonna liikmed eraldi läbi. Turvalises õhkkonnas rääkisime enda plaanid ja projekti koordineerimisega seotud uuendused läbi vastavalt muudatuste juhtimise algoritmile, kasutasime õigeid kuulamise tööriistu. Pean siinkohal silmas coaching´u koolitusel saadud toetavaid tööriistu, mitte kruustange piinamiseks. Tulemuseks oli suur toetus projektijuhtimise metoodika elluviimisele ja täna töötab projekt suurepäraselt.

Kuigi praegu on eriolukorraga seonduvalt probleeme rohkem ja varsti tõenäoliselt ka tööd vähem, ei peaks ehitusfirmad oma kesk- ja madalama taseme juhte koondama, vaid kasutama neid inimesi käimasolevates projektides, et aidata muuta ehituskultuuri ja juurutada uusi lahendusi, mille kohta alati öeldakse: „pole aega“.

Vaadates, kui palju on erinevaid personalitööga seotud ametikohti edukates IT- firmades, on ehitussektor inimeste juhtimise vallas ilmselgelt alles mähkmete väel.