Noblessneri Valukoja restaureerija: lõpp hea, kõik hea

Mullu 6. juunil allkirjastasid AS Oma Ehitaja, AS BLRT Grupp ja OÜ Noblessner Park lepingu Põhja-Tallinna linnaosas Noblessneri ajaloolise laevaehituskompleksi kvartalis endise laevaehitustsehhi ja valukoja hoonete kompleksi restaureerimiseks.

Noblessneri Valukoda on sadamalinnaku kõige mastaapsem, suurejoonelise arhitektuuri ja erakordse akustikaga ajalooline tööstushoone. Oma Ehitaja projektijuhi Aivo Pedaki sõnul midagi väga keerulist selle hoonekompleksi renoveerimisel siiski polnud. Küll aga võttis palju aega näiteks olemasoleva saja-aastase kandekonstruktsiooni taastamine. “Kandekonstruktsioone polnud keegi sada aastat hooldanud, nii et nende kandevõime oli küsitav ja meil kulus nende remontimiseks viis kuud.”

“Lähtuvalt muinsuskaitse eritingimustest pidime jälgima, et säiliksid algupärases lahenduses eriti väärtuslikud detailid,” jätkab Pedak, et väga keerulisi lahendusi hoones küll polnud, aga küsimusi tekitas, kas jätkub piisavalt aega, et kõik tööd ära teha – hoone avati 2019. aasta suvel.

Kui algsete plaanide järgi oli osa hoonest planeeritud linnateatrile, siis enne ehituse algust olukord muutus. “Tellijal ei olnud algul head plaani, mis nende ruumidega teha, nii et ehituse käigus jäi meie ülesandeks ehitada need välja vastavalt kehtivatele normidele. Enne ehituse lõppu siiski selgus rentnik ja lõpetasime ruumid vastavalt nende soovidele,” jätkab Pedak, et üsna enne tööde lõppu tehtavad muudatused pingestavad ehitusprotsessi.

Aega kulus teistelgi põhjustel. Kui esialgne plaan oli oluline maht aknaid kinni müürida, siis paraku oli see muinsuskaitsega läbi rääkimata ja lõpuks selgus, et aknaid siiski ei tohi kinni laduda. “Siis läks lahti hinnaralli, et leida tellija jaoks sobiv lahendus, ent enne lõplikku otsust kulus aega kolm kuud.

Samas ehitaja on hommikust õhtuni objektil ja peab tööd tegema,” kirjeldab Pedak, et teadmatus teeb tööde organiseerimise keeruliseks. “Tuleb mitu sammu ette mõelda ja sellega kaasnevad ka täiendavad kulud, sest fassaaditöid ei saa seni pooleli jätta, kui tuleb otsus, mis akendega teha. Aga lõpp hea, kõik hea – saime hakkama ja hoone talveks kinni, et talvel sisetöödega tegeleda.”

Pedak, kes on ehitusprojektidega tegelenud aastakümneid, nendib, et talle tegelikult meeldib töö, kus puudub rutiin. “Elu on mind säästnud, ma pole pidanud ehitama 14korruselisi kortermaju, kus kõik korrused on ühesugused, vaid olen saanud lammutada ja rekonstrueerida, kus tuleb mõelda, kuidas midagi teha, sest kõik objektid on erinevad. Nii kaob aeg kiiresti,” kiidab ta.