Mis ühendab rekordilist betoonivalu ja Moskva südalinnas ehitamist?

Porto Franco ehitusplatsil Tallinnas püstitati 2018. aasta juulis Eesti läbi aegade suurimate betoonivalutööde rekord: katkematu tsükli jooksul valati üle keldri laeplaadiks üle 2300 kuupmeetri betooni.

Töö teostanud ASi Kontek Int projektijuht Juri Klimenko selgitab, et tegu oli sundolukorraga: kõik võimalikud muud lahendused peale katkematu valutsükli oleksid olnud veel raskemini läbiviidavad. Mõistagi oli kogu protsessi teostus oli koos projekteerijaga enne läbi mõeldud ja kaalutud erinevate kriteeriumite põhjal. “Otsustavaks faktoriks oli just järelpingesüsteemi kasutamine, mis vajas talade katkematut betoonimist,” märkis Klimenko.

Klimenkol on põhjust uhkust tunda, sest rekordiline betoonivalu õnnestus ja püstitatud eesmärk saavutati. “Ressursside õige jagunemine ning tööde planeerimine ja teostusvisioon olid selle rekordvalu edu võti,” sõnastab ta. Klimenkol oli selleks hetkeks olemas märkimisväärne kogemus suuremahuliste betoonitööde vallas, kuna Kontek teostas Eesti Energia 300 MW Eesti elektrijaama ehitusel Auveres keerukaid betoonitöid, millest huvitavamateks võib lugeda turbiini vundamendi (1500 m³) ning alusplaadi valamist (1700 m3).

Kui Riigi Kinnisvara ja Välisministeerium 2013. aastal Eesti saatkonnahoonet Moskvas renoveerima asusid, osutus koostööpartneri leidmine keeruliseks. Peamised hankest loobumise põhjused olid liiga suured riskid tööde teostamisel, asukohamaa ebakindel majanduslik seis, sh rubla kursi langus, kohapealse usaldusväärse koostööpartneri mitteleidmine ja liiga väikesed tööde mahud. Puudusid ka eelnevad kogemused idanaabri juures ehitustööde korraldamiseks.

Hanke võitis ehitusfirma Nordeo E, mille projektijuht Martin Sigus toob projekti suurima väljakutsena esile inimeste, materjalide ja projektlahenduste õigeaegse ning paralleelse koordineerimise ja jõudmise objektile.

"Materjalid tulid Eestist ja nende ladustamiseks objektil ruumi ei olnud. Inimestele oli vaja teha viisad, mille kättesaamise aega ei osatud ette ennustada. Ehituse käigus tuli tihti jooksvalt välja töötada projektlahendusi ja vastavalt sellele tellida juurde vajalikke materjale,” kirjeldab ta.

Lisaks tuli vana maja lahtivõtmisel ette palju ootamatusi, mida kuskil fikseeritud polnud, aga mis oluliselt mõjutasid projekti ja tegelikku ehitust.

"Lõpptulemusega jäime rahule. Tagantjärele on alati tunne, et oleks mitmeid asju saanud teha paremini, aga reaalselt jääb meist maha ilus nüüdisaegsetele Eesti ja Euroopa standarditele vastav maja Moskva kesklinnas, mis on selle piirkonna kindlasti üks silmapaistvamaid hooneid," ütleb Sigus.

Projektjuhtide kogemusi kahelt väga eriilmeliselt objektilt kuuleb pikemalt 21. novembril toimuval Ehituse projektijuhtimise hommikuseminaril.

Pane ennast soodushinnaga kirja SIIN.