Autor: Allan Rajavee • 30. august 2019

Rahandusminister Martin Helme soovib Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteede neljarajaliseks ehitamiseks kasutada avaliku ja erasektori koostöövormi ehk PPPd. Helme ütles, et sel moel on võmalik juba lähiaastatel ehitada kõik kolm maanteed täies ulatuses neljarajaliseks. “Olen andnud korralduse ministeeriumil ette valmistada vastav seadusandlik raamistik ning lähiajal viin valitsusse ettepanekud suurprojektide töösse võtmiseks,” teatas Helme.

Kuidas ehitust rahastada ja kas PPP ehk koostöö avaliku ja erasektori vahel on hea lahendus, selles lähevad arvamused lahku.

Plaan tundub liiga optimistlik

Maanteede ehitaja TREF juhatuse liikme Andres Gailiti sõnul ei juhtu Eesti maanteedel paari lähima aasta jooksul midagi. “See sõltub kõik projekteerimisest ja väga paljudest muudest ettevalmistustest. Poliitikutel on hea lubada, aga need lubadused ei pruugi reaalsed olla,” ütles Gailit. “Kui vaadata maanteeametis koostamisel olevat teehoiukava, siis aastal 2021. on langus teede ehituses peaaegu 90 miljonit,” tõdes Gailit.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ütles, et lähiaastail on kolme põhimaantee neljarajaliseks väljaehitamine riigikorda muutmata võimatu. Ta märkis, et demokraatlikud otsustusprotsessid tähendavad, et planeerimise ja projekteerimise juures saavad kaasa rääkida ka kohalikud elanikud, omavalitsused ja huvigrupid. “Neid arutelusid ja kokkulepete sõlmimise protsesse ei ole võimalik tänases seadusandlikus ruumis vahele jätta,” ütles Sauk.

Pane tähele!

29. oktoobril toimub Tallinna Teletornis Ehitusuudiste korraldatud Taristuehituse konverents 2019.

Priit Sauk tutvustab konverentsil Maanteeameti lähiaastate plaane. Vaata kogu kava ja pane ennast kirja SIIN.

Sauk tõi näitena eelmise taristuministri Kadri Simsoni poolt maanteeameti teehoiukavasse lisatud Pärnu-Uulu teelõigu neljarajaliseks ehitamise plaani, milleks saadi juhised 2017. aastal ja millega oli kavas alustada 2020. aastal. “Kahjuks oleme ettevalmistustega jõudnud tänaseks vaid projekteerimistingimuste üle vaieldes maaomanikega kohtuni ja tõenäoliselt 2020. aastal seal ehitust ei alustata,” tõdes Sauk.

Tema hinnangul oleks võimalik rahandusminister Helme plaani realiseerima hakata kõige varem nelja või viie aasta pärast. “Kolme suuna valmisehitamiseks prognoosime kuskil 10–15 aastat, kui saame igal aastal umbes 100–120 miljonit eurot lisamahtu ehitusse. Riigiteede koguvõrgu arendusmaht on meil viimastel aastatel olnud vaid kuskil 60–100 miljonit eurot aastas,” selgitas Sauk.

Sellegipoolest tõdes Sauk, et teehoiu­kava on võimalik igal hetkel valituse poolt üle vaadata, muuta ja täiendada. Maanteeameti hinnangul on põhimaanteede kolme suuna neljarealiseks ehitamise kogumaksumus 1,8–2 miljardit eurot. Seejuures tuletas Sauk meelde, et 16 000 kilomeetrist riigiteedest on enam kui 4000 kilomeetrit endiselt kruusateed, mis ootavad tolmu­vaba katet vähemalt aastaks 2030.

Raha üle otsustagu poliitikud

Sauk ei osanud öelda, kas põhimaanteede neljarajaliseks ehitamisel on mõistlik kasutada laenuraha või teha seda koostöös erasektoriga, nagu seda pakkus rahandusminister Martin Helme – see küsimus ei kuulu tema sõnul maanteeameti otsustuspädevusse. Küll aga märkis ta, et PPP-mudeli puhul tuleb arvestada investorite ja erafirmade intressi- ja kasumiootusega.

Loe täismahus artiklit Äripäevast.