Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
Ehitusaeg on olnud üllatusi täis, kuid lahendused on leitud ning plaanitav avamisaeg on jäänud samaks, rääkis Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.
  • Ehitusaeg on olnud üllatusi täis, kuid lahendused on leitud ning plaanitav avamisaeg on jäänud samaks, rääkis Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.
  • Foto: ARON URB
„See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile. „See ehitusaeg on olnud üllatusi täis, kuid lahendused on leitud ning plaanitav avamisaeg on jäänud samaks,“ rääkis Dresen. Ta lisas, et ehitusprotsessi tähtsust ja mõju tulevasele ekspositsioonile ei saa alahinnta. “Seetõttu soovin teid siiralt tänada teie panuse eest,” sõnas muuseumijuht ehitajatele.
Ehitusobjekti juhi Ain Hollandi (Acres OÜ) hinnangul on Paksu Margareeta näol tegemist kõige keerukama objektiga, millega ta on kokku puutunud. “See on nagu laeva pudelisse ajamine. Mitukümmend tonni pinnast ja ehitusmaterjali on tulnud pisikestest keskaegsetest ja muinsuskaitsealustest avadest sisse ja välja vedada,” rääkis Holland.
Kui 1981. aastal Paksus Margareetas valminud muuseumihoone ehitajateks ja renoveerijateks olid poolakad, siis 2019. aastal kõlab objektil ka vene keel. “30-pealine meeskond koosneb eestlastest ja ukrainlastest ning ühest valgevenelasest,” täpsustas objektijuht Ain Holland.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele