Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

„See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile. „See ehitusaeg on olnud üllatusi täis, kuid lahendused on leitud ning plaanitav avamisaeg on jäänud samaks,“ rääkis Dresen. Ta lisas, et ehitusprotsessi tähtsust ja mõju tulevasele ekspositsioonile ei saa alahinnta. “Seetõttu soovin teid siiralt tänada teie panuse eest,” sõnas muuseumijuht ehitajatele.

Ehitusobjekti juhi Ain Hollandi (Acres OÜ) hinnangul on Paksu Margareeta näol tegemist kõige keerukama objektiga, millega ta on kokku puutunud. “See on nagu laeva pudelisse ajamine. Mitukümmend tonni pinnast ja ehitusmaterjali on tulnud pisikestest keskaegsetest ja muinsuskaitsealustest avadest sisse ja välja vedada,” rääkis Holland.

Kui 1981. aastal Paksus Margareetas valminud muuseumihoone ehitajateks ja renoveerijateks olid poolakad, siis 2019. aastal kõlab objektil ka vene keel. “30-pealine meeskond koosneb eestlastest ja ukrainlastest ning ühest valgevenelasest,” täpsustas objektijuht Ain Holland.

Koge saalist saab Paksu Margareeta kompleksi uus püsiekspositsioon alguse. Külastajatele avaneb mitmelt tasandilt vaade keskaegsele laevale, mille kohal kõrguv lagi moodustab ühe osa ekspositsioonist. Koget ümbritsevad eksponaadid räägivad keskaegse laevaehituse, meresõidu ja -ametite ning Hansa Liidu kaubanduse loo. Saalis näha olevad arheoloogilised leiud täiendavad Tallinna linnakindlustuse lugu ajast, mil tähteksponaadiks olev laev Tallinna lahel seilas.