Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuleohtu põhjustab teadmatus
Tuleohutuse seisukohast tehakse vigu nii uute majade ehitamisel kui ka olemasolevate renoveerimisel ja kasutamisel, rääkis Domus Kinnisvara projekteerimise osakonna projektijuht Kaili Tamm saates “Eetris on ehitusuudised”.
Millistes hoonetes on tuleohutusega kõige rohkem probleeme?
Nendes hoonetes, kus tulealaseid teadmisi on kõige vähem ehk sageli on probleemiks eramud või sellised arendused, kus arendajad pole varem ehitamisega väga kokku puutunud – ei jälgita projekti ega selle juures olevat seletuskirja, mille üheks osaks on tuleohutus. Eelkõige teadmatus on see, mis tuleohutuses rikkumisi ja tulevikus õnnetusi põhjustab.
Kuidas ehitatakse nii, et projekti ei jälgita?
Ise ehitajad ehitavad sageli ise ja oma ehitajatega. Sageli pole ka ehitusjärelevalvet. Projekti näol on tegu kas mingi esialgse projektiga või mis veel hullem variant, hoone ehitatakse üldse ilma projektita valmis ja alles hiljem hakatakse projekti tegema.
Üheks veaks on ka näiteks see, kui lähedale tehakse üksteisele hooned – reeglina peab olema hoonetevaheliseks kauguseks kaheksa meetrit, et tuli ei leviks kõrvalolevatele majadele liialt kiiresti.
Aga on olukordi, kus ehitatakse maja valmis ja siis ühel päeval tahetakse sinna juurde teha terrass. Kuna terrass on põlevast materjalist, tähendab see, et hoonetevaheline kaugus väheneb – minnakse seadusega vastuollu. Teisest küljest on tule levik kiirem ning sellega on tekitatud tuleohtlik olukord nii enda kui naabrite jaoks.
Pane tähele!
7. mail toimub Öpiku Konverentsikeskuses, Ülemiste Citys Tuleohutuskonverents.
Konverentsil jagatakse järgimist väärt kogemusi ja nõuandeid, pakutakse vastuseid põletavamatele küsimustele ja suurt pilti tuleohutusturul toimuvast.
Millised on kortermajades kõige suuremad ohuallikad?
Toetudes päästemeeskondade praktikale, saab öelda, et korterelamute koridorides hoiustatakse jätkuvalt lastevankreid, jalgrattaid ja muud sellist, mis tähendab, et kui peaks puhkema tulekahju, ei saada ei majast välja ega pääse ka päästjad sisse. See on üks tavalisemaid vigu, mida tehakse, sest koridor peaks olema evakuatsioonitsoon. Ka korterites sees hoitakse ahjude ja kaminate ligidal kergesti süttivaid asju, mida teha ei tohiks.
Teine asi, mida sageli tehakse, on korstnate kipsiga katmine – korsten kui tuleohuallikas peab olema kahest küljest algusest lõpuni vaadeldav ehk selleks peavad olemas olema luugid, mida sageli kaetakse kipsiga, mis on küll ilus, aga pole ohutu.
Põleng võib tekkida ka isetegemise tõttu?
Uudistes on räägitud näiteks üsna palju sellest, kuidas uued majad on põlema läinud vale moodulkorstna paigalduse tõttu. See tundub väga lihtne, tood jupid kohale, sõber paigaldab ja kõik on justkui hästi, aga ka seda peab tegema ohutult – midagi ei tohi üle kuumeneda ega materjal põlema minna. Kui veel korstnaga ühenduses olevat kaminat või ahju köetakse mitte päris õigesti või mitte päris õige küttega, on tulekahju kiire tulema ja neid juhtumeid on olnud.
Hetkel kuum
Üks asi on dokumenatatsioon, mille järgi kõik võib olla justkui õigesti tehtud, aga ega paber ega kasutusluba põlengu korral aita.
Mida teha siis, kui tellijana on tunne, et projekt on küll korras, aga ehitaja teeb justkui midagi valesti ja omanikujärelevalvet ka pole?
Omanikujärelevalve võiks igal juhul olla. Ideaalis võiksid arhitekt ja teised oma ala spetsaialistid teha koostööd projekti loomisest alates – koostööd peaks tegema nii arhitekt kui ehituse omaniku järelevalve, miks mitte keerukama projekti puhul kaasata ka tuleohutusteemasid jälgiv järelevalve.
Kuidas valida tuleohutuse seisukohast tunnustatud tegijaid?
Kutsetunnistuste kohta on veebis info olemas ja seda tasub kontrollida. Oleme näinud näiteks korstnapühkimise akte ja ekspertiise, kus on korstnapühkija poolt kirjeldatud, et küttesüsteem on ohutu, kuigi kontrollitud on ainult ahju ja korstnat – küttesüsteem hõlmab tegelikult suuremat ulatust.
Millised ohud kaasnevad kortermajade pööningute väljaehitamisega?
Kui maja on kahekordne, siis selle süttimisel teiselt korruselt välja hüppamine pole veel nii väga eluohtlik. Aga kohe, kui maja on kolmekordne, tekivad sellised lisaaspektid nagu kuidas kolmandalt korruselt alla saada ja kuidas päästja pääseks kolmandale korrusele ehk tõstatuvad majast väljapääsetavuse ja ligipääsetavuse küsimused.
Lisaks evakueerimisega seotud küsimustele tuleb mõelda, kuidas takistada tule liikumist esimeselt korruselt kolmandale korrusele.
Seega pole majale kolmanda korruse juurde ehitamine mitte lihtsalt äriprojekt, vaid sellega kaasnevad ka uued ja karmimad tuleohutusnõuded, mida peab ehitades järgima. Enne juurdeehituse alustamist peab muidugi olemas olema ka projekt ja luba, kuigi aeg-ajalt kipub ikka juhtuma sedagi, et korrused kerkivad enne peale ja alles hiljem hakatakse dokumentidega tegelema.
Lisaks tasub tähele panna, et kui on pööning, mis on kõrgem kui 600 millimeetrit, peab päästeametnik mahtuma sinna kustutama. Sageli tehakse pööningule luugid, nii et nõue on küll justkui täidetud, aga oluline on ka selle suurus – päästja peab pääsema pööningule täisvarustusega ligi.
Sarnane probleem valitseb ligipääsude osas korstnatele – tehakse midagi ära, et linnuke kirja saada, aga tegelikult ikkagi ligi ei pääse. See on tegelikult väga oluline ja mitte ainult paberi pärast. Kas soovitate valida pigem kinnisvara, kus asjad tuleohutusega on korras, selle asemel et valida probleemseid objekte, millele võib olla keerukas kasutusluba saada, kuna on ehitatud valesti? On pisivigu, mida on lihtne lahendada. Aga on ka keerulisemaid olukordi. Raskemad olukorrad võivad olla näiteks sellised, kus on ette nähtud tuletõkkesein, kus on kasutatud aknaid, mis ei ole tuletõkkeaknad ja mille välja vahetamine võib olla kulukas. Või siis on kamin ehitatud valesti või omaalgatuslikult paigaldatud ventilatsioonilõõri küttekorsten.
Ka pangad ja kindlustusfirmad on selles osas aina teadlikumad, sest tehakse koostööd ja jagatakse infot. Kui on nõuete vastu rikkumisi, võib muutuda probleemseks kindlustuskatte saamine – kui näiteks korteris on keris valesti paigaldatud ja sel põhjusel tekib põleng ning kindlustus selle tuvastab, ei pruugi kindlustuskaitset saada.
Kas maaklerid peaksid tuleohutusküsimustes samuti teadlikumad olema?
Arvatakse, et kinnisvara vahendada on väga lihtne, paned kuulutuse üles ja müüd. Samas võib olla, et maakler ei tea midagi, ei oska selliseid asju näha ega oska ka müüjat ega ostjat probleemide eest hoiatada. Olen kokku puutunud varjatud vigadega seotud kohtulahenditega, kus kumbki pool ei teadnud, et viga oli olemas. Kui oleks olnud vahendaja, kes oleks osanud inimesi spetsialisti poole pöörduma suunata, poleks probleeme tekkinud. Suunata võiks kasvõi kohalikust omavalitsusest üle küsima.
Kas nii nagu ehitamisel on võimalik palgata projektijuht, on ettevõtteid, kes pakuvad sarnast teenust tuleohutuse alal?
See oleks ideaalvariant, kui kaasatakse tuleohutusekspert algetapis ehk ta on projeketeerimise juures, aidates ehitusprojekti jaoks kirjutada tuleohutusseletuskirja. Lisaks on omanikujärelevalves tuleohutuseksperdid, kes jälgivad – nii jäävad ära vead ja hiljem suured ümberehitused. Kui on suured ja keerukamad, tuleohtlikud objektid, on mõistlik kaasata tuleohutusekspert.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Suur uusarenduste ülevaade
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele