Ehitaja ei pea tingimata ilmastikust sõltuma

Ilmastikuolud trotsivad Eesti kliimas ehitajat aastaringselt. Olgu selleks nädalane lausvihm sügisel, paks lumi ja külm pakane talvel või põletav päike suvel. Tegelikult segavad need probleemid ehitajat just Eestis, kuid eestlased kui põhjamaalased ignoreerivad probleemi südikuse, kannatlikkuse ja vaprusega. Kuid kuidas saaks ehitaja end liigsete probleemide ning garantiiremontide eest kaitsta?

Paljud peatöövõtjad on jõudmas arusaamale, et korralik ilmastikukaitsesüsteem ei tõsta ilmtingimata ehitise valmimise kulusid. Võidetud töötunnid, töötajate töö efektiivsus ning valminud töö kvaliteet kaaluvad tihti üles tervikkulu, mis ehitise kaitsmisele kulub.

Millest aga lähtuda õige ilmastikukaitse lahenduse valmisel?

Kõigepealt tuleb loomulikult mõelda, millises ajavahemikus töid tehakse. Suvel on tihti oluline kaitsta töödeldavaid fassaadipindu otsese päikesevalguse eest, et tagada krohvi õige kuivamine, samas, kui talvel on samal eesmärgil oluline tagada sobilik temperatuurivahemik. Selles osas peab arvestama, milllised nõuded on kasutatavale ehitusmaterjalile.

Mitmete tööde tegemiseks kasutatavate materjalide paigaldamisnõuete täitmine ei pruugi alati olla ülemäära lihtne. Esmajoones meenuvadki just krohvisegud.  Näiteks on mõne krohvisegu puhul nõue, et temperatuur peab olema vahemikus +5 kuni +25°C. See tähendab, et lähima viie päeva jooksul ei tohi temperatuur langeda alla +5°C. Selles olukorras aitavad küttega lahendused.

Samuti peab valiku tegemisel arvestama, millised on töömahud ning tehtavate tööde eripärad, ent veel enam, millised on piirkondlikest regulatsioonidest tulenevad nõuded. Nimelt kaitsevad ilmastikukaitsesüsteemid ka ümbritsevat keskkonda ehitusobjektil esinevate ohtude eest, nagu näiteks ehitustolm ja kukkuvad esemed.

Asukohast olenevalt peab arvestama ka ilmastikulisi iseärasusi ja vajadust võõraste ligipääsu objektile tõkestada. Kui näiteks mereäärsetel aladel peaks kindlasti tähelepanu pöörama tuulekoormuste kontrollarvutustele, siis käidavamates kohtades nagu kesklinn on lisaks sellele tihti probleemiks ka öine linnaelu, mille käigus lõbusas tujus noored kipuvad tellingutele ronima. Selle tõkestamiseks on kaitsepaneelid väga tõhusad.

Telling on ehitusobjekti oluline logistiline osa.

Ehitusprojekti edukaks teostamiseks tuleks ka tellingute ning ilmastikukaitsesüsteemide lahenduste pakkujad kaasata tööde planeerimisse varajases algusjärgus või parem veel, pakkumuse koostamise järgus.

Ramirent on osalenud mitmetes mahukates projektides terviklahendustega, kus meie planeerida ning lahendada on olnud kõik ilmastikukaitse,- ning ajutise küttelahenduse projekteerimise ning paigaldustöödega seonduv. Edu võtmeks on olnudki just varajane tegutsemine ja riskide juhtimine.

Tihti toimus tellingute ning ajutise moodulkatuse paigaldus sügisel juba enne vundamendi augu kaevamist ning kogu kaeve- ning ehitustöö teostati alles talvel, olles juba kaitsva katuse all.

Ehitamiseks vajalikule materjalile eraldati sageli telgis eraldi valgustatud ala, kuhu laadurmasinatega objektile saabunud kaubad hiljem ladustati.  Õigesti planeeritud telgi  kõrgus võimaldas teostada pea kõik müüritööd, olles ilmastiku eest kaitstud. Konstruktsioonid, materjalid ja töömehed püsisid kuivad ning ei  vihm ega lumesadu ei takistanud objektil töötamist, räägib Ramirent Baltic AS tellingute osakonna projektijuht Madis Toomsalu

Näiteks Muhu Coop kaubanduskeskuse ehitusel kasutati sellist ilmastikukaitse lahendust. Arens Ehitustööd OÜ on elamute ja mitteeluhoonete ehitusega tegelenud 9 aastat. Ettevõtte juhatuse liige, Olari Aavik räägib, et see oli nende jaoks esimene kord, kus taolist ilmastikukaitse lahendust kasutati.

Vajadus selle järele tulenes just kiirest ajagraafikust talvisel perioodil, kuna tegemist oli nulltsükli töödega talveperioodil, mis antud objekti puhul oleks teisiti praktiliselt võimatud olnud. Töötajate tagasiside oli postiivne – ei pidanud lume ja vihma käes töötama ning põhimõtteliselt sarnanes olukord siseruumides töötamisele.

Ainukese murekohana võiks välja tuua kraanaga tõstetööde teostamise keerukuse – nendeks pidi telki osaliselt ümber ehitama või demonteerima. Tulevikus tasuks konstruktsioonid projekteerida nii, et ka telgis sees saaks koheselt kraanaga tõstetöid teha. Kindlasti kasutame sarnaste objektide puhul seda lahendust ka edaspidi, sõnas Aavik.

 

Uusi lahendusi ei tasu karta

2017 aastal saime mitmetelt klientidelt tagasisidet vajadusest leida lahendus, mis takistaks tellingutele ligipääsu kõrvalistele isikutele ning oleks ka tuule jõududele vastupidavam kui tavapäraselt tellingute katmiseks kasutatav tellingute kattekile. Meie otsingutele vastas hea koostööpartner UAB  Layher Baltic, nende pakutavate tellingute kattepaneelide näol.  2018 aasta keskpaigast võtsimegi nende pakutava lahenduse oma tootevalikusse. Paneelid on kergesti paigaldatavad, kaalult kerged ning väga vastupidavad. Tagasiside on olnud igati positiivne.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee