Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurimad karid ehitajate ja arendajate vahel
Ehitajate ja arendajate suhete vahelisteks karideks saavad kõige sagedamini ebatäpsed lepingud, mille üle vaidlemiseks võib kuluda 3-4 aastat, kinnitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis advokaadibüroo Nove vandeadvokaat Kristjan Tamm.
Kristjan Tamme sõnul on üks olulisi märksõnu leppetrahvinõue. „Lepingud pole piisavalt täpsed ja kumbki pool saab neist erinevalt aru. Vaidlus tekib eelkõige siis, kui tööde lõpptähtaeg läheb üle. Tellija tahab rakendada täies mahus leppetrahvi, aga töövõtja pole nõus ja väidab, et venimine sai alguse üldse tellijapoolsest käitumisest, kes, näiteks ei andnud projekti õigel ajal üle,“ selgitas Tamm. Kui leping pole vastutusalade määramises piisavalt detailne, siis ongi võimalik, et asi lõpeb kohtus.
Vandeadvokaat Kristjan Tamm esineb ettekandega „Ehitusprotsesside venimise mõju kinnisvaraarendusele: riskid ja võimalikud lahendused“ 20. veebruaril toimuval konverentsil Kinnisvarapööre.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.