30. jaanuar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uued suunad hangete vaidlustamisel

Riigihangete vaidlustamisel on selle aasta algusest puhumas uued tuuled, sest esmakordselt on võimalik nõuda vaidlustusmenetluses kantud kulusid. Muudatus on ülimalt suure mõjuga ja eeldatavalt kaob suur osa väiksema maksumusega hangete vaidlustusi üldse, kirjutab Riigihangete teabevara jaanuarikuu täiendus.

Nimelt näeb jõustunud seadusemuudatus ette regulatsiooni, mille kohaselt tuleb juhul, kui esitatakse vaidlustus ja VAKO leiab, et see ei olnud õigustatud ning teeb vaidlustaja kasuks negatiivse otsuse, vaidlustajal maksta kinni hankija poolel olnud kolmanda isiku vaidlustuses kantud õigusabikulud ja võimalik, et ka hankija õigusabikulud.

Kolmandate isikute kulude osas on VAKO leidnud, et põhjendatud on mõista kolmanda isiku kasuks (kolmas isik on nt pakkuja, kelle kvalifitseerimise osas tehtud hankija otsust vaidlustati) välja 3000 eurot. Hankija õigusabikulude maksmine toimub juhul, kui VAKO leiab, et hankija põhitegevuseks ei ole riigihangete läbiviimine ja vaidlustusmenetluses osalemine.

Näiteks hankijaks oleva Viru Vangla või siis Keskkonnainvesteeringute Keskuse osas leidis kohus, et hankija võis kasutada lepingulist esindajat vaidlustusmenetluses ja mõistis vaidlustajalt välja 3000 eurot. Lisaks lähevad maksma ka vaidlustaja enda õigusabikulud ning riigilõiv, mis on kas 640 või 1280 eurot. Juhul, kui vaidlustus on edukas, siis maksab vaidlustaja õigusabikulud kinni hankija, kelle kahjuks otsus tehti (vt ptk 11.).

Riigihangete seaduse kohaselt on vaidlustuse läbivaatamine vaidlustuskomisjonis kohustuslik kohtueelne menetlus ja seetõttu on ülimalt tähelepanuväärne, et Riigikohus leidis 22. jaanuaril, et kohtueelset menetlust vaidlustuse näol ei olnud võimalik läbida põhjusel, et vaidlustuse esitamise tähtaeg on möödunud ja isikul oli eriti kaalukas põhjus kohtueelse menetluse läbimata jätmiseks. Sellisel juhul on võimalik nüüd esitada edasikaebetähtaja ennistamise avaldus otse kohtule, kuna RHS vaidlustusmenetlusele tähtaegade ennistamist ette ei näe (vt ptk 11.6.2.).

Lisaks vaidlustamise peatükile (ptk 11.) on uued ka riigihanke olemust käsitlev peatükk (ptk 1.), riigihanke üldpõhimõtteid käsitlev peatükk (ptk 2.), hankijaid käsitlev peatükk (ptk 3.), riigihanke objekte käsitlev peatükk (ptk 4.) ja hankemenetlusi käsitlev peatükk (ptk 5.) ning hankelepingu täitmisel pakkuja asendamist käsitlev peatükk 10.2. Uuendusena on lisandunud audio peatükk (ptk 13.), milles esitatakse helifaile riigihanke teemadel.

Juba järgmisel korral on teie ees järgmised uued peatükid, mis puudutavad isikutele esitatavaid nõudeid, alusdokumentidega seotud nõudeid, kvalifitseerimist ja hankemenetluseselt kõrvaldamist, pakkumiste esitamist ja nende hindamist, hankelepinguid ja järelevalvega seonduvaid teemasid.

Järgmine riigihanke teabevara täiendus ilmub aprillis 2019.

Täiendusi saate veebis lugeda varem kui paberil. Meie kasutajasõbralik koduleht asub aadressil teabevara.ee.

Autor: Tuulikki Laesson Riigihangete teabevara peatoimetaja

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785