14. jaanuar 2019
Jaga lugu:

Nestor: Soome ja Rootsi suunaline müük teeb vähikäiku

Foto: Andras Kralla

Majanduskasv aeglustumas nii Eestis kui maailmas ja tulevikuplaanide tegemisel on mõistlik seda silmas pidada, kirjutab SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eksport toetab majandust aina vähem: üks alanud aasta suurimatest murekohtadest on väljavaade väliskaubanduses. Kuigi ekspordi osatähtsus majanduses on viimastel aastatel vähenenud, moodustas see mullu endiselt umbes 75% SKPst.

Lihtsamini öeldes tähendab see, et väga suur osa Eesti ettevõtetest ja inimestest sõltuvad sellest, kui varmalt ollakse välisriikides valmis meie loodud tooteid ja teenuseid ostma. Esimeses ei ole me viimastel aegadel üleliia edukad olnud. Kuigi eurodes mõõdetuna kasvas kaubaeksport mullu hästi, siis numbreid lähemalt uurides selgub, et valdavalt panustas sellesse erinevate kütuste – naftasaadused, põlev­kiviõli, puidugraanulid ja elekter – müük.

Soome ja Rootsi ei kasva

Korrigeerides ekspordinumbreid hinnakasvuga, siis 2018. aasta III kvartalis Eesti ekspordikasv püsihindades lausa peatus. Väljavaade pole liialt hea ka selleks aastaks. Eesti peamiste kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi, majanduskasv saab prognoosi järgi olema aeglasem ja seetõttu ei kasva endises tempos ka Eesti ettevõtete sellesuunaline müük.

Lisaks on mitmed suurematest eksportööridest seotud Põhjamaade suurkontsernidega, kelle tulevikku mõjutab mitte niivõrd koduriigi, kui suurte majanduste nagu Saksamaa või Hiina käekäik. Just neist riikidest on tulnud aga mitmeid ettevaatlikuks tegevaid signaale.

Lisaks majandusžargoonis „tsüklilisteks“ kutsutavatele probleemidele ehk turu hetkenõudlusele mõjutavad meid aga ka „struktuursed“ probleemid – mitme lihtsama töö tegemiseks on Eesti muutunud liiga kalliks. On selge, et kui mediaanpalk riigis 10 aastaga sisuliselt kahekordistub, muutuvad mõned äriplaanid seeläbi kahjumlikuks. Iseenesest on see nähtus tervitatav, kuid mõne suuretegija lahkumine Eesti turult võib majandusse jätta paraja augu.

Majanduskasvu jääb ülal hoidma sisetarbimine

Positiivse poole pealt jääb majandust toetama sisetarbimise kasv. Seis tööturul on täna tavalise tööinimese vaatevinklist võttes väga hea – hõive on kõrge, palgakasv kiire ja see olukord jääb püsima ka 2019. aastal. Lisaks avardab inimeste tarbimisvõimalusi endiselt  tulumaksureformi mõju. Et paljud töötajaid ei osanud oma 2018. aasta täpseid sisse­tulekuid ette ennustada, läheneti tulumaksuvaba miinimumi deklareerimisele pigem konservatiivselt. Seetõttu peaks maksuameti andmetel tulumaksutagastused ulatuma tänavu rekordilise 130 miljoni euroni. Kuigi osa sellest summast liigub kindlasti ka säästudesse, saab panus tarbimisse olema siiski märkimisväärne.

Ehituslubade arv kahaneb

Teisalt annavad mitmed indikaatorid märku majandusosaliste konservatiivsemast vaatest tulevikule – aeglustunud on automüük ja tempo raugemisest kinnisvaraturul annab märku välja antud ehituslubade kahanev arv. Nõrgenenud on ka majanduslik kindlustunne, kuigi ajaloolises plaanis on inimeste usk tulevikku veel tugev.

Erinevalt 2008. aastast ei iseloomusta tänast Eesti majandust aga üleliigne laenamine, mis võimaldab majandusel aeglustuda sujuvamalt. Kokkuvõttes näib, et selleks aastaks jagub majandusel veel piisavalt inertsi, et kellegi elu liialt ebamugavaks ei muutu.

Eri sektorite majandusliku kindlustunde indeks

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee