Ehitus tööõnnetustega taas esirinnas

Valdkondade vaates olid mullu tööõnnetusterohkeimad kaubandus, ehitus ja põllumajandus. Enim on tööõnnetuste arv vähenenud enim riigikaitses, toiduainetetööstuses ning kunsti ja meelelahutuse sektoris. Tööõnnetusterohkeim oli eelmisel aastal metalltoodete sektor, vähim tööõnnetusi juhtus kalanduse sektoris.

Maakondlikult juhtus enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Välisriikidest juhtus enim tööõnnetusi Eesti töötajatega Soomes, teatas Tööinspektsioon.

Tööinspektsioon registreeris lõppenud aastal 5128 tööõnnetust, millest osade juhtumite asjaolud on veel täpsustamisel. Kergeid õnnetusi oli 4000, raskeid 1106 ning raskusaste on jäänud määramata 11 juhtumi puhul. Mullu kaotas tööl oma elu 10 inimest. Veel ühe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööõnnetuste arv jäänud varasemaga võrreldes samale tasemele. „Statistika põhjal tuleb nentida, et töökeskkond Eesti ettevõtetes paraneb iga aastaga vaid mõne sentimeetri haaval,“ tõdes ta. „Mullu vähenes veidi nende tööõnnetuste arv, mille tõttu töötaja jäi töövõimetuslehele. Töökeskkonna paranemisest paraku aga rääkida ei saa, sest raskete tööõnnetuste arv pole muutunud. Samuti kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mistõttu jättis oma elu tööd tehes 10 inimest, “ lisas Maripuu.

Töö1. jaanuarist 2019 muutus tööõnnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm. Nüüdsest tuleb esitada raport siis, kui juhtus raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või kerge tööõnnetus, mille tagajärjel töötaja jäi töövõimetuslehele. Tööõnnetuse raportit ei pea seega esitama nende kergete tööõnnetuste puhul, millega ei kaasnenud töötaja töövõimetuslehel viibimist.