Autor: Ehitusuudised • 2. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Selleks, et hoone võimalikult energiatõhusana ehitamine oleks omanikule mõistlik valik, tuleb hoonete energiatõhususe miinimumnõuded kehtestada selliselt, et nende rakendamine oleks realistlik. Energiakadude piiramine elamufondis on väga oluline, kuid tulemuste saavutamiseks tuleb arvestada ka tegelike oludega, mistõttu on miinimumtasemeid 2013. aastal välja käidud plaaniga võrreldes leevendatud. See tagab hoone omanikule parima alginvesteeringu ja püsikulude suhte hoone ettenähtud kasutusaja jooksul ning sedasi saame energiatõhusate hoonete ehitusele hoogu anda,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega sätestatakse liginullenergiahoone nõudele esmakordselt erandid. Liginullenergiahoone taseme saavutamist ei nõuta, kui lokaalsete taastuvenergialahenduste paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav.

Samuti ei kohaldata liginullenergiahoone nõuet kuni 220 ruutmeetri suuruse köetava pinnaga väikemajadele. Väikemajade puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi, kuni uute kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete määramiseni. Palkmajadele kohalduvad ka edaspidi nõuded pehmendavate koefitsientidega, seda nii uute hoonete püstitamisel kui olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel.

Väikeelamu energiatõhususarvu leidmiseks on võimalik kasutada kalkulaatorit, mis asub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel