Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 13. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esiteks jääbki ehitushinnaindeksi tõusu ja hoonestajate poolt tellijatele üleantavate ehitiste maksumuse tõusu vahele küllaltki suur lõtk, kuid ennekõike tuleb silmas pidada, et tegemist on otse- ehk platsikulude hindu jälgiva indeksiga, märkis statistikaameti analüütik Ülo Paulus."Näitaja annab küll potentsiaalsele investorile signaali ehitustööde teostamise hinnamuutustest, kuid mitte investeerimisobjekti ehk ehitise hinnamuutusest. Isegi kui investor astub hoonestaja rolli, kõrvaldades osa kaudsete kulude tekitajad, tekivad protsessis siiski kulud, mis ei ole ehitushinnaindeksi uurimisalusteks kuludeks," selgitas Paulus.Ehitushinnaindeksi jälgib ehituse otse- ehk platsikulude dünaamika. Sellesse kuuluvad ehitustööliste töötasu, masinate ja mehhanismide kasutamise tasu ning ehituses kasutatavate materjalide maksumuse muutumine teatud ajaperioodil.Otsekulude meetod ei arvesta kaudseid kulusid: inseneri-, finants, juhtimis- ja tugiteenistuskulud, alltöövõtjate kaudseid kulusid kuni kasumini, ehitusettevõtjate kasumini, vahenduseni paljudel eri tasanditel."On küllaltki meelevaldne arvamus, et ehitushinnaindeks on otseses ehk üks-üheses korrelatiivses seoses teiste majanduse arengut iseloomustavate statistiliste näitajatega, millega on küll ühesugune tendents ja suundumus, aga mitte tuletuslikud suunad ehk muutumise kiirused," lisas Paulus.