Maarjamäe memoriaali ehitaja: tööd läksid suuremate viperusteta

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks rajatud kommunismiohvrite mälestuspaiga rajanud Haart Ehituse ja Verston Ehituse juhatuse liikme Veiko Veskimäe sõnul pakkusid ehitustööd väljakutseid, kuid möödusid suuremate viperusteta.

Välja kaevati 45 000 m3 pinnast

Memoriaali rajamiseks kulus 3 000 m3 betooni 

500 000 kg metallplaate

170 õunapuud

28 000 tk 3D prinditud mesilast

"Meil on suur au olla osaks niivõrd sümboolse ja tähtsa rajatise sünni juures. Memoriaali ehitus oli tehniliselt keerukas ning väljakutseid pakkuv, kuid meie pühendunud meeskonnale väljakutsed just meeldivadki. Selline tulemus on saavutatav vaid kõigi osapoolte laitmatul ja tegusal koostööl alates tellijast ja järelvalvest, projekteerijast ning ehitajast kuni arhitektuurse lahenduse autoriteni. Ehitajana soovime neid kõiki siinkohal tänada,” sõnas Veskimäe.

Memoriaali pidulik avamine ja õnnistamine toimub 23. augustil algusega kell 12.00.

Sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu auesimees Leo Õispuu, Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu nõukogu liige Göran Lindblad ning Eesti Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. Toimub ka pärgade asetamine. Avamisele on koostöös Eesti Memento Liiduga kutsutud enam kui 500 kommunistliku režiimi poolt represseeritut ja nende lähedast, samuti osalevad sündmusel valitsuse ning riigikogu liikmed, diplomaatiline korpus, kirikupead ja kõrgemad riigiametnikud.

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks rajatud kommunismiohvrite mälestuspaik koosneb kahest osast: „Teekond ja „Koduaed“. Esimene on mälestuskoridor, mille seintele on jäädvustatud enam kui 22 000 elu kaotanud inimese nimed, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ning kelle matmiskoht on enamasti teadmata. See koridor sümboliseerib totalitaarse režiimi armutust ja inimvaenulikkust. „Koduaia“ rahu ja turvalisust annavad edasi park õunapuudega ning mesilased memoriaali pargipoolsel seinal.

Eesti kommunismiohvrite memoriaali tellijaks oli justiitsministeerium ning seda haldab Riigi Kinnisvara AS. Memoriaali rajanud konsortsiumisse kuuluvad Haart Ehitus OÜ, Verston Ehitus OÜ ning GRK Infra AS.