Ümbrikupalk ei kipu moest minema

Kõige levinum on ümbrikupalk turismisektoris, kus „musta“ töötasuga lepib iga viies töötaja. Lisaks ehitusele on ümbrikupalk probleemne toitlustuses ning üllatavalt suur ümbrikupalga saajate osakaal on ka infotehnoloogia valdkonnas.

„Juba üheksandat aastat järjest uurib CVKeskus.ee ümbrikupalga osakaalu Eesti tööturul, et tuletada meelde „musta“ töötasuga kaasnevaid ohte. Hea on tõdeda, et mitteametliku palga osakaal on tänavu langenud madalaimale tasemele, võrreldes meie varasemate uuringute tulemustega,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Ümbrikupalga saamist tunnistasid tänavu 6,2% enam kui 4000-st töötajast, kellest 3,7% said terve oma palga ja 2,4% osa oma palgast mitteametlikult.“

„Kahjuks toob aga uuring esile tõsiasja, et ümbrikupalk ohustab suuresti just tööturul nõrgemaid – Eesti noored on ambitsioonikad ja tahavad kiiresti kaugele jõuda, kuid tööturule sisenemine on töökogemusteta keeruline. Seetõttu lepib iga viies noorem kui 19-aastane töötaja praegusel ajal ümbrikupalgaga,“ lisas Henry Auväärt.

„Seda kinnitab ka „musta“ töötasu populaarsus vastajate seas, kellel napib tööstaaži – tervelt 16,4% vastajatest, kelle töökogemus oli vähem kui kaks aastat, said osalist või täielikku ümbrikupalka. Tööstaaž rohkem kui kaks aastat vähendas mitteametliku palga osakaalu ligi kolm korda, mis näitab, et tööturule sisenedes on paljud töötajad valmis leppima ümbrikupalgaga.“

Lisaks selgus uuringust, et „mustale“ töötasule on avatumad mehed ja vähese haridustasemega töötajad. Ümbrikupalka saavate meeste arv on märkimisväärselt vähenenud, kuid endiselt kinnitasid 7,9% meestest mitteametliku töötasu saamist. Naistest said ümbrikupalka 4,2% vastanutest.

Mida madalam on aga töötaja haridustase, seda suurem on oht saada palka ümbrikus – 12,8% põhiharidusega vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Keskharidusega vastajate seas oli antud näitaja 9,7% ja kõrgharidusega 3,6%.