Väikese haavaga edasi tööle
Ehitussektoris teeb muret just raskete tööõnnetuste osakaal juhtunud õnnetustest. "Kui mujal on see protsent 20-25%, siis ehituses on protsent 30. Kui juba juhtub, siis on tõenäoline, et juhtub midagi rasket."
Sellise statistika üks põhjus on asjaolu, et kergeid tööõnnetusi ehitussektoris tihti ei registreerita, vaid käiakse lonkava jala või väikese haavaga tööl edasi. Samas mõjutab Reisbergi sõnul statistikat ka see, et ehituses on küllalt suur hulk neid, kes töötavad sektoris mitte töölepingu, vaid võlaõigusliku lepingu alusel, mille puhul ei saa tööõnnetust nendega juriidilises mõttes toimuda.
„Kui me loeksime kõiki õnnetusi, mis ehituses toimuvad ka teiste töösuhete puhul, oleksid numbrid oluliselt suuremad. Tahan tööandjale südamele panna, et mõelge töösuhte puhul tõsiselt läbi ja hinnake, kas see on võlaõiguslik suhe või ikka töösuhe. See argument, et töötaja ise tahtis töövõtulepingut ei ole piisav, et mitte teha töölepingut ja mitte täita tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid."
Lisaks selgitab Reisberg saates, kuidas jaguneb vastutus pea- ja alltöövõtja vahel, toob näiteid, kuidas on ohutuskultuuri eesti ehitusplatsidel mõjutanud välismaiste töötajate osakaalu kasv ning jagab konkreetseid nõuandeid, kuidas tagada turvalisust tööplatsil.
Saadet "Eetris on Ehitusuudised" juhib Lauri Leet.