Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 2. august 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juba mitu aastat on Tööinspektsioon tähelepanu pööranud lisaks järelevalvele ka teavitamisele ja nõustamisele.

Alates 2015. aastast on Tööinspektsioonis olemas eraldi konsultandi teenus, mis on mõeldud tööandjatele, kes soovivad saada nõu oma ettevõttes kohapeal. Inspektsioonis on konsultandid, kes tööandja kutsel tulevad ettevõttesse, vaatavad seal koos tööandjaga ettevõtte töökeskkonda, olemas olevaid dokumente ning annavad nõu ohutuma ja turvalisema töökeskkonna loomiseks. "Nendes ettevõtetes on arutelu asjalikum ja konstruktiivsem, kuhu meid on kutsutud ja kus tuntakse asja vastu ise huvi," rääkis Reisberg.

Kui ettevõtte suhtes on alanud aga järelvalvemenetlus, siis enam konsultanti kutsuda ei saa. Seega tasub mõelda juba ennetavalt, kuidas teha oma töökeskkonda ehitusettevõttes paremaks ja seada töökeskkond selliseks et keegi viga ei saaks ega õnnetusi ei juhtuks. Tööinspektsiooni nõustamisteenus on Eestis kõigile soovijatele tasuta.

Väikese haavaga edasi tööle

Ehitussektoris teeb muret just raskete tööõnnetuste osakaal juhtunud õnnetustest. "Kui mujal on see protsent 20-25%, siis ehituses on protsent 30. Kui juba juhtub, siis on tõenäoline, et juhtub midagi rasket."

Sellise statistika üks põhjus on asjaolu, et kergeid tööõnnetusi ehitussektoris tihti ei registreerita, vaid käiakse lonkava jala või väikese haavaga tööl edasi. Samas mõjutab Reisbergi sõnul statistikat ka see, et ehituses on küllalt suur hulk neid, kes töötavad sektoris mitte töölepingu, vaid võlaõigusliku lepingu alusel, mille puhul ei saa tööõnnetust nendega juriidilises mõttes toimuda.

„Kui me loeksime kõiki õnnetusi, mis ehituses toimuvad ka teiste töösuhete puhul, oleksid numbrid oluliselt suuremad. Tahan tööandjale südamele panna, et mõelge töösuhte puhul tõsiselt läbi ja hinnake, kas see on  võlaõiguslik suhe või ikka töösuhe. See argument, et töötaja   ise tahtis töövõtulepingut ei ole piisav, et mitte teha töölepingut ja mitte täita tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid."

Lisaks selgitab Reisberg saates, kuidas jaguneb vastutus pea- ja alltöövõtja vahel, toob näiteid, kuidas on ohutuskultuuri eesti ehitusplatsidel mõjutanud välismaiste töötajate osakaalu kasv  ning jagab konkreetseid nõuandeid, kuidas tagada turvalisust tööplatsil.

Saadet "Eetris on Ehitusuudised" juhib Lauri Leet.