Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pacēvičs: fassaadisüsteemide tuleohutus tuleks üle vaadata
Enam kui aasta on möödunud suurest tulekahjust Grenfelli tornelamus Londonis, mille uurimine näitas, et tragöödia põhjustas peamiselt isolatsioonimaterjal. Kuigi Eestis ei ole näha vahetut suure tulekahju ohtu fassaadidele, on olemasolevate regulatsioonide ülevaatamine ehituskvaliteedi säilitamise huvides oluline, kirjutab Sakreti tegevjuht Kaspars Pacēvičs Postimehes.
Tuleohutuse nõuded ei ole Balti riikides ühesugused ning Eestis pole need kõige rangemad. Kuigi toodetele eraldi esitatavad nõuded on paigas, ei ole see samamoodi ehitusmaterjalide kombineeritud kasutamisel.
"Euroopa Tehnilise Hindamise Organisatsioon (EOTA) väljastab sertifikaate ehitusmaterjalidele, sealhulgas välise soojustuse komposiitsüsteemidele. Praegu Eestis sellist sertifikaati ei nõuta, aga näiteks Lätis on see kohustuslik. Lätis ja Leedus ei ole võimalik ilma selle sertifikaadita töid teha. See reegel kehtib kõikidele riiklikult rahastatud projektidele, sealhulgas ka «kohaliku KredExi» kortermajade renoveerimistöödele," kirjutab Pacēvičs.
"Omanikud peaksid meeles pidama, et üleeuroopaline heakskiit annab rohkem kindlust, et kasutatud materjalide eluiga on pikk ning ehitustööd ei vaja paari aasta pärast ümbertegemist. Umbes 80 protsendil vanadest majadest on ventileeritav fassaad, igal detailil on ka CE-märk, aga keegi ei tea, mis juhtub, kui üks detail järele annab," paneb ta südamele.Loe täismahus artiklit Postimehest.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele