Enam kui aasta on möödunud suurest tulekahjust Grenfelli tornelamus Londonis, mille uurimine näitas, et tragöödia põhjustas peamiselt isolatsioonimaterjal. Kuigi Eestis ei ole näha vahetut suure tulekahju ohtu fassaadidele, on olemasolevate regulatsioonide ülevaatamine ehituskvaliteedi säilitamise huvides oluline, kirjutab Sakreti tegevjuht Kaspars Pacēvičs Postimehes.
Tuleohutuse nõuded ei ole Balti riikides ühesugused ning Eestis pole need kõige rangemad. Kuigi toodetele eraldi esitatavad nõuded on paigas, ei ole see samamoodi ehitusmaterjalide kombineeritud kasutamisel.
"Euroopa Tehnilise Hindamise Organisatsioon (EOTA) väljastab sertifikaate ehitusmaterjalidele, sealhulgas välise soojustuse komposiitsüsteemidele. Praegu Eestis sellist sertifikaati ei nõuta, aga näiteks Lätis on see kohustuslik. Lätis ja Leedus ei ole võimalik ilma selle sertifikaadita töid teha. See reegel kehtib kõikidele riiklikult rahastatud projektidele, sealhulgas ka «kohaliku KredExi» kortermajade renoveerimistöödele," kirjutab Pacēvičs.
"Omanikud peaksid meeles pidama, et üleeuroopaline heakskiit annab rohkem kindlust, et kasutatud materjalide eluiga on pikk ning ehitustööd ei vaja paari aasta pärast ümbertegemist. Umbes 80 protsendil vanadest majadest on ventileeritav fassaad, igal detailil on ka CE-märk, aga keegi ei tea, mis juhtub, kui üks detail järele annab," paneb ta südamele.Loe täismahus artiklit
Postimehest.Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.