Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaevandajatel käib positsioonivõtt Rail Balticu ümber
Kaevandusfirmad on Rail Balticu megaprojekti ehituse ootuses asunud trassi ligidusse jäävatele riigimaadele taotlema keskkonnaametilt geoloogiliste uuringute lubasid liiva, kruusa ja paekivi tarbevarude väljaselgitamiseks. Tegemist on kokku tuhandete hektaritega peamiselt RMK maadele jäävate aladega Harju-, Rapla- ja Pärnumaal, kirjutas Äripäev.
„Käib selgelt positsioonide võtmine seoses Rail Balticuga. Kellel vähegi võimalusi on, need panevad praegu uuringud peale ning uuringufirmad on päris kõvasti koormatud,“ kinnitas Äripäevale Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog.
Kõige aktiivsemad on teedeehitaja TREV-2 Grupp AS ning kaevandajad Eesti Killustik OÜ ja eelmisel aastal asutatud Maavarad OÜ.
Ettevõtteid ühendab nende omanike on suur finantsvõimekus. TREV-2 Grupp sai hiljuti Prantsusmaalt uue suuromaniku, kui Baltcapilt ostis osaluse suurde Prantsusmaa kontserni Vinci kuuluv ettevõte Eurovia. Eesti Killustiku omanikeringis on kunagiste Skype’i-arendajate investeerimisfirma Ambient Sound Investments ning Maavarad OÜ suuromanikuks on Tallinki peamisi omanikke Infortar AS.
„Kui tahame oma tegevust jätkata pikemalt kui viis aastat, siis peame pidevalt uuringutesse investeerima,“ selgitas Eesti Killustiku juhatuse liige Andres Männart.
Väiksema liiva- või kruusakarjääri geoloogiline uuring maksab suurusjärgus paarkümmend tuhat eurot. Paekivikarjääri uuringu kulu võib küündida paarisaja tuhande euroni, kalliks teevad selle puurimistööd. Teatud juhtudel lisandub ka keskkonnamõjude hinnangu tegemine, mis viib omakorda aega ja raha. Kaevandamisloa saamiseks võib kuluda 4-5 aastat.
„Ilmselgelt kõigist kohtadest ei leita maavara ja ilmselgelt kõigis kohtades, kus maavara leitakse, ei saada kaevandusluba,“ sõnas geoloogiliste uuringutega tegeleva Steiger Inseneribüroo OÜ juhatuse liige Erki Niitlaan.
Vaata SIIT, kus Rail Balticu ümber kaevandada tahetakse.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele