Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pankrotihaldur: linn tahtis toetusrahaga väga kalli hoone ehitada
Käesoleva aasta aprillis kuulutati välja EAS-ilt 3,3 miljonit eurot toetust saanud Rakvere Targa Maja ehk Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus pankrot. EAS-i ja kompetentsikeskuse pankrotihaldurit esindava vandeadvokaadi Terje Eipre hinnangul oli pankrot ettekavatsetud ja täitis oma osa Rakvere linnavalitsuse skeemist endale toetusrahaga uus ja väga kallis hoone ehitada.
Kompetentsikeskuse pankrotihalduri lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre esitas 29.juunil Rakvere linnavalitusele hagihoiatuse, sest linnavalitsus sõlmis kompetentsikeskusega viimasele majanduslikult äärmiselt kahjuliku tehingu. Tehing nägi ette, et kompetentsikeskus restaureerib EAS-ilt saadud 3,3 miljoni eurot eest Rakvere linnale kuuluva pangahoone ja ehitab pangahoonele juurde ka nn Targa Maja.
Kompetentsikeskus, kes sai EAS-ilt toetusi eesmärgiga viia ellu äriprojekt ja selleks tuli asuda hoonetes tegutsema, oma tegevusega kunagi sisuliselt ei alustanud ega hooneid ei kasuta. Tänasel päeval kasutab pangahoonet ja selle juurdeehitist ainuisikuliselt Rakvere linnavalitsus ning kompetentsikeskus on püsivalt maksejõuetu.
Rakvere linnaga sõlmitud tehingu tulemusena on võlgnik võimetu ka Tarka Maja võõrandama, et seeläbi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Probleem on selles, et maja kahel korrusel asub Rakvere linnavalitsus ning Rakvere linnale on seatud ka tasuta kasutusvaldus aastani 2025. Lisaks on linna maale ehitatud Targale Majale hoonestusõigus seatud ainult 2025. aastani, mis tähendab, et pärast seda kuulubki hoone linnale.
Hagihoiatuse eesmärk on leida ülalkirjeldatud konfliktile kõiki osapooli rahuldav kohtuväline lahendus. Selleks tegi kompetentsikeskuse pankrotihaldur Rakvere linnale ettepaneku asuda pankrotihalduri ja toimkonnaga läbirääkimistesse kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks. Kui läbirääkimised ei õnnestu, tuleb esitada hagi kohtusse.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele