Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia annab 300 000 tonni lubjakivi ringmajandusse
Tegemist on põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena maapõuest väljatava lubjakivi ehk aherainega. Sealhulgas tarnitakse Graniidikeskusele Pärnumaal 100 000 tonni lubjakivi, millest on tänaseks Pärnusse jõudnud ligikaudu 20 000 tonni.
Põlevkivi kaevandamisel tuleb maa alt koos põlevkiviga välja ka lubjakivi, sest põlevkivi ja lubjakivi asuvad maapõues kihiti. Lubjakivi eraldatakse põlevkivist rikastusprotsessi käigus, mille tulemusel on see puhas ja orgaanikast vaba. „Põlevkivikaevandusest pärit lubjakivi sobib hästi teede või suurte platside ehituseks ja seda on kasutatud ka muude suurte objektide rajamiseks. Näiteks kasutati miljon tonni Eesti Energia kaevandusest pärit lubjakivi aastatel 2007-2008 Jõhvi lähistel Kukruse ringtee rajamisel,“ rääkis Eesti Energia projektidirektor Andres Vainola. Tema sõnul tekib energiatootmisprotsesside käigus erinevaid kõrvalsaaduseid, millele on mõistlik ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt kasutusvõimalusi leida: „See on kasulik nii keskkonnahoidlikkusest kui ka säästlikust tarbimisest tulenvalt.“
EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu sõnul on põlevkivikaevandmisel tekkiva lubjakivi transportimine raudteel nii majanduslikult kui ka keskkonnakaitseliselt kasulik. „Rongiveod on maanteevedudega võrreldes keskkonnasäästlikumad, tekitavad vähem müra ning võimaldavad vähendada ummikuid ja õnnetusi maanteedel. Kui juba kusagil tekib kaevandamise kõrvalsaadusena lubjakivi, siis on kahtlemata mõistlik see ära kasutada, mitte rajada spetsiaalselt mõne uue objekti ehitamiseks teise Eesti otsa uusi kaevandusi,“ märkis Toomsalu. EVR Cargo tarnib aasta jooksul Eesti Energiast pärit lubjakivi vähemalt neljale partnerile.
Graniidikeskuse juhatuse liikme Marek Leemeti sõnul on ka nende jaoks põlevkivikaevandusest pärit lubjakivi kasutamisel määravaks argumendiks loodushoid ja konkurentsivõimeline kvaliteedi ja hinna suhe, kuid lisaks ka selle lubjakivi omadused. „Lubjakivi tugevus ja omadused sõltuvad suures osas sellest, millisest piirkonnast lubjakivi kaevandatud on. Põlevkivikaevandusest tulev lubjakivi sobib teede ja muude objektide rajamiseks igati hästi. Teede rajamisel on oluline valida õige materjal õigesse aluskihti ja siin tuleb arvestada, et põlevkivikaevandusest pärit ja rikastusprotsessi läbinud lubjakivi omab piisavat purunemiskindlust, et seda kasutada erinevatel ehitusobjektidel,“ selgitas Marek Leemet. Tema sõnul on Graniidikeskusel kavas osta Eesti Energialt aasta jooksul pea 100 000 tonni erinevaid paekivitooteid, mida vastavalt vajadusel kohapeal kasutatakse.
Eesti Energial tekib aastas põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena kuni 5 miljonit tonni lubjakivi. Eesti Energia eesmärk on ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt lubjakivi kasutust järjest suurendada. Lubjakivi sobib hästi nii teede, suurte platside, tammide kui ka teiste massiivsete objektide ehitamiseks. Samas on lubjakivist killustik heaks katteks näiteks metsateede värskendamisel.
Seotud lood
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele