Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas panna toimima eramu veevärk?
Saates eramaja ehitusest tutvustab Puhastid OÜ tootejuht Marek Reinolt erinevaid lahendusi ja võimalusi reo- ja sadevee kogumiseks ja puhastamiseks.
Saates tuleb jutuks, mida pidada silmas linnalistes asulates ühisveevärgiga liitumisel ning millised on näpunäited autonoomseks reoveekäitlemiseks eramukrundil. Toome välja, mis eristab septikut ja biopuhastit ning millal tuleks kasutada reovee kogumiseks tavalisi mahuteid.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Kui seaduse muudatus lisab täiendava riikliku järelevalveametnike kihi, aga tegelikud pudelikaelad ei vähene, võib tulemuseks olla vaid uus bürokraatia tase