• 08.05.18, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Planeering kui ühiskondlik kokkulepe

Ruumiline planeerimine on oma olemuselt eelkõige tulevikku vaatav ühiskonnasiseste kokkulepete otsimine ja nende mõistliku aja jooksul fikseerimine.
Planeering kui ühiskondlik kokkulepe
  • Foto: AB Ansambel
Planeerimine eeldab edumeelsust ja terviku nägemist
Mõningad planeerimisprotsessi kohta käivad järeldused
Planeerimine on olnud ja jääb ka edaspidi sügavalt professionaalseks tegevuseks, mille sisendid ja lähteülesanded tulevad ühiskonna eri kihtidest ning eri institutsioonidelt.
Planeerimise käiku mõjutavad erinevatelt ühiskonnagruppidelt tulevad sisendid on nii sotsiaalse, tehnilise kui ka majandusliku suunitlusega.
Planeeringute koostaja missioon on muu hulgas ka rakendada ning tutvustada avalikkusele uusi tehnoloogiaid, energiasäästu printsiipe, edumeelseid ruumiloome mehhanisme.
Avalikkusele suunatud ideekorjest ei saa rääkida kui pöördeliselt planeeringute kvaliteeti mõjutavast protsessist. Planeering, täpsustavalt detailplaneering on planeerijate, sh arhitektide loodav ühiskonna vajadusi rahuldav tervikkontseptsioon. See tervik valmib erinevate sisendväärtuste oskusliku liitmise teel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele