Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordlinil valmisid Paljassaare sotsmajas esimesed korterid
Rekonstrueerimistööde käigus soojustatakse Paagi tn 10 korterelamu fassaad ja katus, vahetatakse välja hoone elektrisüsteem, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning küttesüsteemi uuendatakse. Ventilatsioonisüsteem rekonstrueeritakse ning paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Hoone katusele lisatakse päikesepaneelid. Hoone liftid renoveeritakse ja rõdud klaasitakse raamideta lükandklaasidega.
Hoone hakkab vastama A-energiaklassile ja valmib 2019. aasta kevadel.
Paagi tn 10 kortermaja rekonstrueerimisprojekti koostasid Acto Consult OÜ arhitektid Aare Asberi juhtimisel. Rekonstrueerimistöid teostavad OÜ Nordlin Ehitus spetsialistid ja omanikujärelevalve teenust osutavad AS Infragate Eesti insenerid. SA Kredex tehnilise konsultandi teenust osutab Keskkonnaprojekt OÜ spetsialist Olavi Parmas.
Abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul saab majas olema tulevikus 264 korterit, sh 20 invakorterit esimesel korrusel. „Rekonstrueerimistöödes on olulisel kohal ligipääsetavuse parandamine ja erivajadustega inimestega arvestamine,“ selgitas Mölder.
„Paagi tn 10 korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga ning parandab sisekliima kvaliteeti,” ütles Võrk. „Kindlasti saab sellest linna omanduses olevast amortiseerunud ja moraalselt vananenud korterelamust rekonstrueerimise eeskuju teistegi sarnaste korterelamute omanikele-haldajatele.“
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist SA KredEx kaudu summas 1 200 000 eurot. Projekti eelarveline maksumus on 7 959 487 eurot. Ehitustöödega alustati 2017. aasta sügisel ja tööd lõpetatakse 2019. aasta aprillis. Ehitustöid teostatakse kolmes etapis vastavalt tehnosüsteemide püstakutele.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele