Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majatootjad ühendasid Norra suurprojektiks jõu
Ettevõte sõlmis mullu novembris lepingu suure Norra peatöövõtja AF Gruppeniga. AF Gruppeni klient ehk majade lõpptellija on aga OBOS, kelle kujul on tegemist riigi osalusega kinnivaraettevõttega ja ühtlasi kõige suurema kinnisvaraomanikuga Norras, kirjutas Tööstusuudised.ee.
Lepingu väärtus on muljetavaldav ja jääb Q-haus Baltic OÜ tegevjuhi ja omaniku Reino Sootsi sõnul nelja miljoni euro kanti. Loomulikult oli tahtjaid teistegi riikide tootja hulgas. “Ma ei tea, kes Eesti firmadest veel pakkumise tegid, kuid tean, et kindlasti oli üks Norra firma ja üks Läti firma,” märgib Soots. Eestisse ei toonud seda lepingut aga mitte hind, vaid usaldusväärsus, usub ta.
Reino Sootsi sõnul on Eesti tootjate majade kvaliteet ja tehnilised lahendused Skandinaavia tootjate majadest paremad. “Eesti majatehased on üldjuhul Skandinaavia tehastest sammukese võrra ees. Hinnavahet meil enam pole, aga majade valmidusaste on parem, tehnoloogiline tase on parem ja ka inseneritöö on oluliselt detailsem,” toob Soots välja Eesti toodangu trumbid.
Hinnavahet Eesti ja Skandinaavia toodangu vahel pole Sootsi sõnul nüüdseks pea aasta, sest meie tooraine ja tööjõukulud on teinud viimase aastaga tugeva hüppe. “Tootjana näen, et me kõik oleme seoses kulude kasvuga oma hindu tõstnud ja erilist hinnavõitlust Eesti tootjatel omavahel pole,” kirjeldab Soots turuolukorda ja lisab, et Eesti majatehastel läheb hetkel järjest paremini ja kõigile jagub tööd piisavalt.
Majatootjad ühendasid jõud
Projekti kuuluvad majad on väga erinevad. Osad on kivi- ja osad laudisest fassaadiga. Osad on kortermajad, osad eramud. Betooni kasutatakse ainult vundamendi tegemiseks, ülejäänu koosneb moodulitest.
Kuna projekt on sedavõrd suur, kaasas Q-haus abi ka väljaspoolt. “Meie tootmine saab projektiga kenasti hakkama, sest meil on head partnerid, kes aitavad toota. Abiks on Pinska OÜ, Nordic Houses KT OÜ ja Welement AS,” kiidab Soots.
Nelja tehase ühisel jõul on tootmine praeguseks niikaugel, et alates 2017. aasta novembri lõpust on kolme ja poole kuuga 36 maja ehk 70% mahust tehtud.
“Tarnitud majadel käivad praegu lõpetustööd. Viimased tarned teeme mais ehk 12 maja tarnime selleks ajaks ära ja siis jääb veel viimistleda väljast ja seest. Projekti lõpetame augustiks,” ütleb Soots.
Loe pikemalt Tööstusuudised.ee-st.
Seotud lood
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele