Tõendatavad kutseoskused muutuvad ehituses järjest olulisemaks
“Vahel on kuidagi mõistetamatu, et meil rabeled nahast välja ja ikka asjad ei õnnestu tähtaegselt,
samas mujal on justkui ajal teine mõõde,” imestab projektijuhtimise ja juhtimise arendamisega üle 20
aasta tegelenud Tiit Valm.
Tiiv Valm viib edukalt läbi projektijuhtimise koolitusi ka ehitusjuhtidele. Ta kiidab jaanuaris alanud koolitustsükli käigus toimuvat koostööd ehitusinseneridega ning toob näiteks, millega koolitusel aktiivselt tegeletakse: aja kasutamisoskuse parandamisega.
Valmi sõnul käsitleb projektijuhtimine täna tegevusi kahest vaatenurgast. Esimene neist on suunatud projekti edukusele, mida hinnatakse läbi selle, kas projekt lõppes õigeaegselt, eelarve raamides ja tagas kokkulepitud tulemuse kokkulepitud kvaliteediga.
Teine vaatenurk on suunatud projekti juhtimise edukusele, mis tegeleb projektis töötavate inimeste ja projektiga seotud huvipoolte koostöö korraldamisega. “Hästi korraldatud koostöö kindlustab meeskonna ja huvipoolte rahuolu ja kindlustunde kogu projekti vältel. Koostöö korraldus on vahetult seotud ka töö tõhususega ja mõjutab projektide kasumlikkust,” ütleb Valm.
Valm rõhutab, et Eesti projektijuhtimise kutsestandard keskendub just viimasele vaatenurgale ja seetõttu on üks lahutamatu osa ehituse projekti- ja objektijuhti tööst.
Hästi korraldatud koostöö mõjutab lisaks kasumlikkusele ka tööohutust ja ehituskvaliteeti, seetõttu hindab ka Ehitusinseneride Liit oma inseneride kompetentsina projektijuhtimist ning peab Valmi poolt läbiviidavad koolitused ehitusinsenerile vajalikuks. Viimase kinnituseks on koolituse eest jaotatavad ehitusinseneri täiendusõppe punktid. Näiteks saab kuuepäevase koolituse läbimise eest koos projektijuhtimise kutseeksami sooritamisega kokku 45 täiendusõppe punkti.
Kaks kutset täiendavad teineteist
Eesti Ehitusinseneride Liidu Kutsekomisjoni esimees Heiki Meos märgib, et kõnealused koolitused projektijuhtimiseks on üldise suunitlusega ja ainult selle koolituse alusel ei anta ega hakata andma ehitusinseneridele kutseid. “Ehitusinseneride Liit on käesolevalt ehitusvaldkonna inseneridele kutse andja ja käsitleb eelnimetatud koolitust ühe võimaliku osana oskustest ja teadmistest, mis peaks ja võiks ühel ehitusala projektijuhil olla,” selgitab Meos ja lisab, et nimetatu on ka põhjuseks, miks määrati koolitustele täiendusõppe punktid, mida saab kasutada ehitusinseneri kutse taotlemisel ja taastõendamisel.
“Projektijuhtimise kutse keskendub eelkõige inimeste omavahelise koostöö korraldamisel ja töökorralduse efektiivsusele,” ütleb Valm ja tõdeb et seega on need kutsed ehitusinsenerile üksteist täiendavateks.
“Kui pöördusin Ehitusinseneride Liidu poole, siis sain seal väga sooja vastuvõtu osaliseks. Me tõdesime, et mõlemate kutsete mõtteviisid on ühesugused ja suunatud ühise eesmärgi saavutamiseks, milleks on tõhus ja turvaline töökeskkond, et saavutada ehitustehnoloogiliselt kõrge tase,” kirjeldab Valm.
Projektijuhtimise kutse tähtsus kasvab
Valm rääkis eelmise aasta lõpus, et kui projektijuhtimise kutseid umbes 1,5 aastat tagasi väljastama asuti, ei osatud oma ala tippspetsialistide nii suurt huvi kutsetunnistuse vastu ennustada. Kutset taotlema saabunud tippprofessionaalidest on tema sõnul umbes pool kuni kaks kolmandikku just ehituse projektijuhid.
Valm tunnistas, et praegusel hetkel ei ole projektijuhtimise kutse omandamine küll veel kohustuslik ei kodumaistele ega välismaistele ehitusinseneridele, ent kindel on see, et mida avatumaks ja rahvusvahelisemaks läheb keskkond, seda olulisemaks muutuvad tõestatavad kompetentsid.
Koostöö ehitusinseneridega huvitav
Projektijuhtimise kutset saada ei ole Valmi sõnul sugugi lihtne. Soovija peab kutse saamiseks tõendama ja tõestama endal 40–46 erineva kompetentsi olemasolu, mis ilma vastava ettevalmituseta on keeruline. “Näiteks alates sellest, et kui püsivas meeskonnas töötavad inimesed pikemat aega koos ja õpitakse niiviisi üksteist tundma, siis projektis eeldatakse, et inimesed tulevad kokku ja juba järgmisel päeval annavad häid tulemusi. See tähendab, et kohanemisprotsessid peab projektijuht suutma läbi käia väga kiiresti, nädala või paariga. Keegi nelja või viit kuud ei anna,” ütles Valm eelmise aasta lõpus.
Käesoleva aasta jaanuaris alanud koolitustsüklit kirjeldab Valm järgmiselt: “Koostöö täiendõppes osalevate ehitusinseneridega on olnud äärmiselt huvitav, sest pidades silmas kutsestandardi nõudeid, on teemade ring ikkagi praktilistele küsimustele vastuste otsimine.”
Peamised murelapsed on inseneridele ikka aeg ja ajaga hakkama saamine, meeskonna tööle panemine ning toimetulemine riskide ja lisatöödega. Õnneks on mõnedel osalejatel töökogemus Soomest või Norrast.
“Väga hea on olnud võrrelda töökorraldust seal ja meil. Vahel on kuidagi mõistetamatu, et meil rabeled nahast välja ja ikka asjad ei õnnestu tähtaegselt, samas mujal on justkui ajal teine mõõde. Rahulikult õnnestub kõik asjad valmis saada. Eks me siis neid saladusi koos avastame,” kirjeldab Valm.
