Aasta jooksul on ehitushinnad kasvanud 20 protsendi võrra. Kurioossel moel on oluliseks hinnatõusu tagant tõukajaks Soomest naasvad ehitustöölised, kes dikteerivad kohalikele ehitajatele, millise palga eest on nad nõus kodumaal töötama, väidab Pindi Kinnisvara.
Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et lõviosa ehitushinna kallinemisest on tingitud töökäte nappusest. „Üheaegsed suured tellimuste mahud nii era- kui avalikus sektoris on loonud olukorra, kus iga töötava käepaari ollakse valmis üha rohkem maksma, sest töökäsi pole enam lihtsalt kuskilt võtta,“ selgitas ta.
„Samal ajal tulevad rasketel aegadel Soome ehitusturule sisenenud eestlased kodumaale tagasi suhteliselt kõrgete palgaootustega ning kuna ehitusfirmadel puuduvad valikud, siis nii need kõrgete palkadega kokkulepped sünnivadki,“ rääkis Udam.
„Sellises olukorras pole mitte midagi imestada, kui ka odavamate uute korterite hinnad on aastaga paarisaja euro võrra ruutmeetri kohta üles hüpanud, sest odavamalt enam lihtsalt ehitada ei saa ja nii võimegi piltlikult öelda, et „Kalevipoegadeks“ tituleeritud ehitajad dikteerivad, milliseks kujuneb Eestis kinnisvara hind, sest lõpuks valgub hinnatõus alati üleriiklikuks,“ ütles ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Udami sõnul on kurioosumile üks leevendus. „Valitsus võiks oma suuremad, kuid vähem ajakriitilisemad ehitushanked alati jätma perioodi, mil majandus kiratseb. Ühelt poolt oleks nii kuluefektiivsem ehitada, teisalt aitaks riik nõndaviisi stimuleerida raskustes vaevlevat ettevõtlust ja anda rahvale kaudselt tööd. Paraku on nii riigi- kui kohalike omavalitsuste tasandil mindud tarbimis- ja ehitusralliga kaasa ning praegu ehitatakse kalli hinna eest suuri objekte, mille 5 aasta võrra edasi lükkamisel ei juhtuks mitte midagi,“ lisas Udam.
Seotud lood
“Me pole kunagi öelnud, et tahame olla kõige suuremad. Oleme alati tahtnud olla kõige paremad,” ütleb tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahendustele spetsialiseerunud ettevõtte Laduks tegevjuht Holger Tasane. Kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal rääkisid ettevõtted peamiselt eksportimisest ja Skandinaavia turgude vallutamisest, siis Laduks otsustas minna vastassuunas ning nägi võimalust Eesti klientides ja siinses ehitussektoris.