Ministeerium: energiatõhususe nõuded virgutavad ehitust arenema

Milliseks hindate Eesti ehitus- ja kinnisvarasektori üldist valmisolekut liginullenergiahoonete ehitamisele üle minekuks?

Liginullenergiahoone nõuded on jõus olnud alates 2013. aastast. A-klassile vastavaid hooneid on tänaseks kavandatud mitmeid, kuid palju laialt teadaolevaid näiteid kasutusele võetud liginullenergiahoonetest veel ei ole. Selline olukord on tingitud asjaolust, et ehitus- ja kinnisvarasektor on võrdlemisi konservatiivne sektor, milles nii tööprotsessid kui arengud vältavad pikalt.

Üheks hoonete energiatõhususe direktiivi sätestamise eesmärgiks ongi kõnealuste sektorite virgutamine arengule. Liginullenergiahoonete nõuetele üle minemiseks vajalik areng on Eestis hoogu võtmas ja avaliku sektori initsiatiivil püstitatud liginullenergiahoonete ning välja töötatud juhendmaterjalide abiga jõuame olukorda, kus ehitussektoril kujunevad nõuete jõustumiseks vajalikud kogemused ja baasteadmised.

Loetud hulk elamuarendusi aga juba lähtub A- ja B-energiaklassist, järelikult on vastav arusaam sobiva ajastusega turule jõudmas. Statistika näitab eluruumide puhul ka seda, et korteri ruutmeetri hinnad tarbimist oluliselt ei mõjuta, pigem võib täheldada seost igakuise laenumakse ja keskmise netopalga vahel. Aasta-aastalt eelistatakse kolida ka üha kompaktsemale pinnale. Seega on arendajate hinnangu puhul tegemist eelkõige finantseerimise küsimusega, mille põhialused eeldatavasti ei muutu.

Milline võiks olla parim näide senini Eestis ehitatud liginullenergiahoonest?

Nagu öeldud, Eestis on hetkel veel võrdlemisi vähe näiteid liginullenergiahoonetest. Samas on Eestis juurutatud hoonete energiatõhususe nõuded väga liberaalsed ja jätavad konkreetsele hoonele, vastavalt selle asukohale ja kasutamisotstarbele, parima tehnilise lahenduse leidmisel spetsialistidele väga vabad käed.

Parim praktika on alles kujunemas ja ilmselt saab vastava ülevaate teha lähiajal, kui valmivad mitmed Riigi Kinnisvara AS arendatud liginullenergiahooned.

On vihjatud, et Eesti turul on projekte, kus soodsama energiaklassi saavutamiseks projekteeritud tehnilisi lahendusi ei ehitata faktiliselt välja, järelevalve selle üle aga puudub. Kuidas kommenteerite?

Järelevalvet selle üle, et hoone ehitatakse välja vastavalt ehitusprojektile, teevad kohalikud omavalitsused. Liginullenergiahoone nõuete jõustumisel selles osas põhimõttelisi muudatusi kavandatud ei ole.

Põhjuseks, miks meil on arendatud sedavõrd vähe liginullenergiahooneid, on peetud ka Eesti arhitektide ja inseneriosade, ennekõike kütte- ja ventilatsioonipaigaldiste projekteerijate ebapiisavat kompetentsust.

Optimaalsete lahendustega saavutatud kõrge energiatõhususe näitaja ei ole midagi, mida saab vahetult enne hoone valmimist lihtsalt peale kleepida. See eeldab erinevate hoone kavandamisega seotud spetsialistide koostööd ja senisest põhjalikumat projekteerimisprotsessi. Energiatõhususe eesmärgi poole tuleb püüdlema hakata juba hoone püstitamise esmastes etappides. Selle tõttu on liginullenergiahoonete vähese arvu eest vastutuse panemine üksikule spetsialistide ringile selgelt ebaõiglane.

Kas liginullenergiahoonete nõude üleeuroopaline rakendumine võiks pakkuda Eesti kinnisvaraarendajatele võimaluse siseneda välisturgudele?

Üheks hoonete energiatõhususe direktiivi sõnastatud eesmärgiks on Euroopa Liidu siseturu arengu ja selle läbi konkurentsivõime ergutamine kõrget energiatõhusust tagavate lahenduste arendamisel.

Kuigi hoonete energiatõhususe direktiivis sätestatud printsiibid on ühed, töötab iga liikmesriik välja hoonete energiatõhususe nõuded, mis vastavad kohalikele oludele. Seetõttu ei ole liginullenergiahoone nõuded üle Euroopa ühtsed. Kindel on siiski see, et hoonete energiatõhususe nõuete sätestamine direktiivi tasemel aitab riiklikke hoonete energiatõhususe nõudeid nii arvutusmetoodika kui miinimumtasemete osas ühtlustada. Tänu sellele on rahvusvahelisel turul tegutsejatel märkimisväärselt lihtsam erinevatel turgudel valitsevate tehniliste nõuetega kohaneda. Kinnisvaraarendajatest enam võidavad nõuete ühtsustamisest tugevamalt ekspordile suunatud ettevõtjad nagu näiteks arhitektid, insenerid, ehitajad ja ehitusmaterjalide tootjad.

Milliste tegevuste läbi kavatseb MKM edaspidi liginullenergiaeesmärkide saavutamist toetada?

 Meie vastutame hoonete energiatõhususe nõuete välja töötamise eest. Meie esmaseks eesmärgiks on seetõttu hoonete energiatõhususe nõuete täpsustamine. Kehtivad hoonete energiatõhususe nõuded on esmakordselt sätestatud 2013. aastal, kuid viimastel aastatel on tehnilised lahendused oluliselt arenenud. Selle tõttu on nõuete täpsustamine lähtuvalt parimast energiatõhusa ehituse hetkepraktikast loomulik. Enne liginullenergiahoone nõuete jõustumist sätestame ka tehniliste piirangute ja majandusliku tasuvuse seisukohalt põhjendatud erandid liginullenergiahoone nõudele.

Regulatsiooni täiendamise kõrval oleme KredExi kaasabil välja töötanud juhendmaterjalid, mis aitavad laiemalt levitada teadmisi parimast ehituspraktikast.

MKM toetab kohalike omavalitsuste üürielamute ehitamist, mis peavad vastama A-klassi nõudele. Valdavalt veab avaliku sektori initsiatiivi liginullenergiahoone nõuetele üle minekul Rahanduministeerium koos Riigi Kinnisvara AS-ga.

Liginullenergianõuete rakendumisest Eestis räägib Margus Tali Ehitusuudiste korraldatud konverentsil Säästlik hoone 2018 13. märtsil Radisson Blue Hotel Olümpias.

Pane ennast kirja SIIN.