Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko Ehituse mullune müügitulu ületas 300 miljonit eurot
Kontserni neljanda kvartali puhaskasum ulatus 8,1 ja 12 kuu arvestuses 14,7 miljoni euroni. Viimases kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted ehituslepinguid kogumahus 31 ja 12 kuuga 335 miljonit eurot.
„Kontserni müügitulu suurenes eelkõige tänu viimase kahe aasta jooksul eratellijatega sõlmitud ehituslepingute mahu kasvule. Hea meel on sellest, et müügitulu kasvas kõigil meie koduturgudel – Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Kontserni puhaskasum küll kasvas märkimisväärselt, võrreldes eelmise aastaga, ent siin tuleb arvestada, et viimase kvartali tulemus pole tavapärane. Kasumi kasvu toetas mitu positiivset asjaolu, sealhulgas neljandas kvartalis aset leidnud kinnisvaratehingud, mille ettevalmistamine toimus pikema perioodi vältel. Samuti langes viimasesse kvartalisse arvestatav osa korterite müügikasumist ning paari objekti kasumlikkuse paranemine,“ kommenteeris tulemusi ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.
„Kui numbrite taha vaadata, siis tellijatele ehitusteenuste pakkumise kasumlikkus on ikka surve all, kuna ehitusturul sisendhinnad jätkuvalt tõusevad ja projekteerimis- ning alltöövõtu ressurssi on puudu. See mõjutab eelkõige ehituse peatöövõtu ettevõtete kasumlikkust, suurendab lepingulisi riske ning sunnib jätkuvalt otsima sisemist efektiivsust. Sel aastal jäi meil selgelt alla ootusi teede- ja insenerrajatiste uute tellimuste maht ning tervikuna ei ole me suutnud riigihangetel pakutavate hindadega konkureerida,“ lisas Andres Trink.
500 uut korterit aastas
Merko Ehitus müüs neljandas kvartalis 106 ning 12 kuuga 392 korterit kogumaksumusega vastavalt 13,3 ja 47,1 miljonit eurot (käibemaksuta). 2017. aastal käivitasid Merko ettevõtted ligikaudu 500 uue korteri ehituse ning investeerisid eelmisel aastal käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 48 miljonit eurot.
Lisaks soetas kontsern 2017. aastal uusi kinnistuid ligi 9 miljoni euro väärtuses. „Korteriturg Baltikumis on olnud üldjoontes hea, ehkki uute korterite pakkumine turul on kasvanud ja müügitehingute arvu stabiliseerumine on toimunud juba mõnda aega. Nagu oleme ka varem välja toonud, ei saa me rahule jääda ehituslubade ja planeeringute menetlemise tempoga, mis võimaldaks meil kiiremini turule tuua rohkem arendusprojekte. Nõudlus Merko korterite järele on tugev. Korteriarendus on meie keskne äriliin ja sõltuvalt ehituslubade saamisest planeerime sellesse investeerida ka 2018. aastal enam kui 50 miljonit eurot,“ lisas Andres Trink.
Merko Ehituse 2017. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 103 miljonit eurot, EBITDA 11,2 miljonit, kasum enne makse 10,6 miljonit ning puhaskasum 8,1 miljonit eurot. 2017. aasta müügitulu oli 317,6 miljonit eurot, EBITDA 22,2 miljonit, kasum enne makse 18,8 miljonit ning puhaskasum 14,7 miljonit eurot. 2017. aasta 12 kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 335 miljonit ning neljandas kvartalis 31 miljonit eurot, sealhulgas Toom-Kuninga 21 korterelamu, Viimsi riigigümnaasiumi ja Tallinki büroohoone ehituseks Eestis ning Z-Towers kompleksi lisatööde teostamiseks Lätis.
Seisuga 31.12.2017 oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 344,4 miljonit eurot, võrreldes 269,6 miljoni euroga eelmise aasta samal kuupäeval.
Neljandas kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Wendre tootmishoone laiendus ja Hiina Rahvavabariigi Suursaatkond. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z?Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall ning Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Philip Morrise tehas ja Rinktines Urban arendusprojekt. Norras olid neljanda kvartali suuremateks töös olevateks objektideks Blakstadi haiglahoone juurdeehitus ning Akersgata 8 büroohoone Oslos.
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele