Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehituse tehnoloogiakonverents tuleb taas
Pane tähele!
Ehitusuudiste korraldatud Ehituse tehnoloogiakonverents "E-ehitusega edukaks" toimub 28. veebruaril Tallinnas Öpiku maja konverentsikeskuses.
Täna registreerudes kehtib SOODUSHIND 219 eur. Pane ennast kirja SIIN.
Selle aasta tehnoloogiakonverentsi fookus on kaasaegsete lahenduste kasutamisel nii ehitamisel kui ehitistes, ehitusinfo juhtimisel ja e-ehituse ühtse klassifikatsioonisüsteemi loomisel. Arutame, kas Eesti on digiriigina edukas ka ehitussektoris või jääb teadmistest veel vajaka.
Kuidas toetab tehnoloogia areng ehitussektori efektiivsust ja kuidas Eesti ehitusvaldkonna tööjõuturg sellele innovatsioonile vastu tuleb?
Singapur on digilahenduste rakendamisel ehitussektoris kogu maailmas tugevaks eeskujuks, kuna riigi poolt on seatud selged eesmärgid ja tugistruktuur eesmärkide saavutamiseks. Eelmise aasta lõpus käisid Digitaalehituse klastri liikmed visiidil Singapuris ja allkirjastasid ühiskokkuleppe era -ja ärisektori vahel, et tagada Eestile e-ehituse alal sarnane edu. Baltimaade ühe suurima kinnisvaraettevõtte Kapitel ja Digitaalehituse klastri juhatuse liige Indrek Mooratsi esitlusest saab kuulaja infot ka uute VDCM toodete väljatöötamise kohta ning e-ehituse portaali ja GRID’i struktuuri arendamise edusammudest.
Jätkame eelmist teemat praktiku vaatenurgast: kui kaugele jääb Singapur Tallinna ehitusplatsidest? Kas praktiku pilgu läbi on Eesti e-ehituseks ja oma "Singapuriks" valmis? Merko Ehitus Eesti BIM mudelprojekteerimise insener Kristjan Tüvi tutvustab ka MKMi poolt Aasta ehitusprojekti konkursil parima BIM koostööprojekti auhinna pälvinud Mustamäe teel asuva nn. Telia maja vamimist. Ehituse asekantsleri Jüri Rassi sõnul on selle hoone puhul näha selget visiooni digiehituse rakendamisest ning head lõpptulemust. Antud projekti puhul sai BIM mudelist reaalajas toimiv koostööplatvorm, millel baseerus infovahetus ja tööde jälgimine.
Mullusel Tehnoloogiakonverentsil oli juttu, et BIM on lisaks projekteerimisele ja ehitamisele jõudnud ka soojakutesse. Kriitikute arvates pole tööjuhid ja ehitustöölised oma oskuste poolest e-ehituseks veel valmis. Kuuleme, kuidas saadakse BIMiga ehitusplatsidel hakkama saadakse.
Põhja-Euroopa suurima täislahendusi pakkuva IT-ettevõte Tieto peakontor Helsingis on tõeline tulevikumaja. Ligi 2000 töötajale mõeldud kontorihoones on valdavalt kasutatud avatud lahendusi, hoonel ja selle asukail hoiab silma peal ligi 6000 sensorit. Tieto nutihoonete valdkonnajuht Reetta Ruusunen räägib, kuidas nutilahendused aitavad massiivsel hoonel silma peal hoida, selle kasutajate elu mugavamaks ja tegevust tõhusamaks muuta.
Tallinna linn tegeleb aktiivselt BIM tehnoloogia rakendamisega linna uute hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel. Koostöös Riigi Kinnisvara AS spetsialistidega valminud Mustamäe Kultuurikeskus KAJA testprojekt oli BIM tehnoloogia rakendamisel Tallinna esimene mudelprojekt. Kuidas on sujunud järgmisel kevadel valmiva hoonekompleksi projekteerimine ning koostöö Tallinna linna ja RKASga, räägib Urmas Aaskivi, Eesti ühe juhtivamaid keskkonna ja infrastruktuuri valdkonna inseneri- ja konsultatsiooniettevõtte Infragate Eesti juhatuse liige.
Eesti ehitusturul innovatsiooni hoogustamisel on oluline roll uute rakenduste loojatel, kes aitavad koos kohalike ehitusettevõtetega digiehituse valdkonnas ajalugu teha. Tõhususe tõstmiseks on ehitusettevõtetel vaja terviklikku majandustarkvara, mis ühendab omavahel BIM-i ja äriprotsessid. Rahvusvahelise tarkvaraettevõte INTELSYS pakutavat lahendust ja oma rahvusvahelisi kogemusi ja teadmisi tutvustab INTELSYSi ehitusvaldkonna arendus- ja turundusjuht Jaan Saar. Ettevõte otsib siit ka pilootprojekti kasutajaid. Ehitusuudiste korraldatud Ehituse tehnoloogiakonverents "E-ehitusega edukaks" toimub 28. veebruaril Tallinnas Öpiku maja konverentsikeskuses. Pane ennast kirja SIIN.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele