Vesterbacka: tunneliehitus ei sõltu Rail Baltica rajamisest

Soome ärimees Peter Vesterbacka tutvustas täna Tallinnas Ülemiste City linnakus Tallinn-Helsingi tunneli rajamise plaani, mille ta loodab erakapitalil valmis saada kõigest viie aastaga.

Tema sõnul on suurepärane, kui Rail Baltic alustab koos tunneliga, kuid samas leidis Vesterbacka, et raudteeprojekt ei ole piisavalt ambitsioonikas, sest kiirused sellel jäävad 200 km/h juurde, samas kui võiksid olla 300-350 km/h, kirjutas ERR.

“Oleme tunneli valmimise tähtajaks seadnud 24. detsembri 2024, ent soovime selleni jõuda tegelikult viie aastaga ehk veelgi varem,” ütles Vesterbacka pressiteate vahendusel. Tema sõnul toimuvad erinevate osapooltega mõlemas riigis iganädalased kohtumised, et projekti kiiresti edasi viia.

Projekti hetkeseisu selgitades rääkis Vesterbacka, et tunneli ehitamiseks loodud FinEstBayArea konsortsium plaanib lähematel nädalatel tutvustada ka detailsemat plaani.

 Vesterbacka kinnitusel vajab suurejooneline projekt küll Eesti ja Soome valitsuse tuge, ent tunneli rajamist rahastataks täielikult erakapitalil. Tema sõnul läheb projekt maksma 15 miljardit eurot, millest 70% tuleb Aasia investoritelt ning 30% kohalikest vahenditest. “Nagu idufirmadegi puhul, ei ole hea ärimudeli juures rahastuse leidmine kunagi probleem,” lisas Vesterbacka.  Tema nägemuses looks Tallinnas Ülemiste Citysse plaanitav Tallinna jaam võimaluse saada Tallinna lennujaamast Vantaa lennujaama 20 minutiga, mis on võrreldav või kiiremgi Londonis Heathrow lennujaama ühest otsast teise jõudmisega.  Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak ütles, et ühendus kahe pealinna vahel tooks tohutu majandusliku kasu ja loomulikult mugavama ühenduse teiste riikidega. “Ülemiste City linnakusse on peagi tekkimas tõeline Eesti värav – Tallinna lennujaam, rajatav Rail Baltica terminal, uus bussiterminal,” loetles Nõlvak ja lisas, et on igati loogiline, kui neile lisanduks ka planeeritava Tallinn-Helsingi tunneli peatus.  Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats märkis Ülemiste Citys toimunud üritusel, et Soome on Eestist planeerimise osas oluliselt eeskujulikum ning Eesti peab hakkama paremini linnaruumi planeerimisega tegelema. Tema sõnul on Ülemiste tõepoolest üks versioon siinpoolsest kohast tunneli lõpp-punktiks, aga kuna uuringud on veel tegemata, siis tulebki esmalt hinnata, mil moel oleks projekti teostamine kõige ratsionaalsem. Soome suursaadik Kirsti Narinen kiitis Vesterbacka ambitsiooni ja rõõmustas, et Soome ja Eesti vahele kiire ühenduse loomine ei ole enam pelgalt valitsuste vaheline projekt, vaid sellele on tekkinud mitmeid huvitatud osapooli. “See idee avab palju uusi võimalusi ja looks kaksikpealinna, mis oleks ainulaadne kogu maailmas,” lisas suursaadik.