Kriitline hetk: raudtee jääbki kraana noole otsa rippuma?

“Kõige hullem oleks olnud see, kui kraana oleks seisma jäänud nii, et raudtee oleks sõna otseses mõttes noole otsas rippunud. Päris nii õnneks ei läinud. Selles mõttes võib öelda, et läks hästi," kirjeldab Merko Ehitus Eesti projektidirektor Tiit Joosti probleemi, millega ehitajal tuli neljanda trammiliini Tallinna Lennujaamani pikendamise käigus silmitsi seista.

Merko Ehitus Eesti projektidirektor, Aasta ehitaja 2010 ja Aasta ehitusinsener 2013 Tiit Joosti räägib Tallinna lennujaama trammiliini taristu projekteerimisest ja ehitusest 31. jaanuaril toimuval Projektijuhtimise hommikuseminaril.

Pane ennast kirja SIIN.

Objekti kõige keerukama osa, raudteealuste läbiviikude tööd tehti 2016. aasta oktooberis Merko Ehitus Eesti projektidirektori Tiit Joosti juhtimisel. Lisaks insenertehnilistele probleemidele oli vaja tagada ehituse ajal rongide plaanipärane liiklus.

Joosti meenutab, et keeruline raudteealune töö teostati kahes nn raudteeaknas, mille ette antud ajaperioodi jooksul oli raudtee lahti monteeritud, rongid ei sõitnud ning nende tundide jooksul toimus katkestuseta töö. Erinevas töömahus raudteeaknad vältasid vastavalt 86 ja 48 tundi. 

Raudteealuse tunneliosa rajamiseks tõsteti raudteeliiklus esmalt ühele läbivale harule, millega anti esimeses tööaknas töömaht tunnelile, teostati seal vajalikud tööd ning pärast neid suunati liiklus juba teostatud lõigule.

Raudteealuse osa tööjaotust kirjeldab Tiit Joosti järgmiselt: “Tunnel piigati sisse olemasolevasse kaljupinda. Raudteeakna jooksul toimus olemasolevate raudteeharude demonteerimine, aluspinnase väljakaeve, ehitussüvendi rajamine pae sisse, tunnelilae monteeritavate elementide montaaž, raudteemulde ehitamine koos alusballastiga ning raudtee tagasipaigaldamine. Tunnelilae elementide monteerimisel paigaldati ehitussüvendi servadele riiglid, nende peale tulid raudteesuunalised monteeritavad raudbetoontalad, talade peale hüdroisolatsioon, millele järgnesid raudtee mulle ja ballast.”

Tema kinnitusel muudab ajaaknaga töö eriti kriitiliseks tehnika ning selle võimalikud rikked. Tehnika peab olema dubleeritud ja tuleb olla valmis, et midagi ütleb üles. Kahjuks nii ka juhtus.

“See on täielik tehnikasport. 48tunnises raudteeaknas hakkas tõrkuma kraana ja loetud tundide jooksul oli sellele tarvis leida asendus ja õige tööpositsioon, et vajalikud tõsted teha,” kirjeldab Joosti kriitilist hetke ja suudab samas selles ka positiivset näha.

“Kõige hullem oleks olnud see, kui kraana oleks seisma jäänud nii, et raudtee oleks sõna otseses mõttes noole otsas rippunud. Päris nii õnneks ei läinud. Selles mõttes võib öelda, et läks hästi. Seekord oli probleem kraanaga, aga samas oleks see võinud ette tulla ükskõik millises töölõigus.”

Merko Ehitus Eesti projektidirektor, Aasta ehitaja 2010 ja Aasta ehitusinsener 2013 Tiit Joosti räägib Tallinna lennujaama trammiliini taristu projekteerimisest ja ehitusest 31. jaanuaril toimuval Projektijuhtimise hommikuseminaril. Pane ennast kirja SIIN.