Oled sa valmis koostööpartnerile kätt andma?

Koolitaja Tiit Valm, kes on projektijuhtimise ja juhtimise arendamisega tegelenud üle 20 aasta, alustab ühe hea ehituse projektijuhi iseloomustamist sellest, et mõistagi peab ehituse projektijuht olema eelkõige ehitaja, eriala spetsialist. Ent samal ajal peab ta suutma juhtida ka meeskonda.

Tänapäeval vaadatakse projektijuhtimist tema sõnul kahel tasandil: üks on projekti edukus, mis ehituses tähendab, et ehitatakse valmis hoone või rajatis kokkulepitud ajaks ja kvaliteedis, jäädakse eelarvesse, vastavusse nõuete ja teiste püstitatud eesmärkidega.

“Teine aspekt on projektijuhtimise edukus: kas inimesed, kes koostööd tegid ja selle projektiga seotud olid, on valmis ka pärast projekti lõppemist üksteisele kätt ulatama?” küsib Valm.

Et projektijuhtimise tase saaks ühtlasem ja selgemini defineeritud, väljastab Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon (EPMA) soovijatele pärast kompetentside omandamist ja selle tõendamist projektijuhtimise kutsetunnistuse. Valm märgib, et kui EPMA kutseid umbes poolteist aastat tagasi väljastama asus, ei osatud oma ala tippspetsialistide nii suurt huvi kutsetunnistuse vastu ennustada. Kutset taotlema saabunud tipp-professionaalidest on tema sõnul umbes pool kuni kaks kolmandikku just ehituse projektijuhid, kes oma ehitusinseneri kutsetasemetele täiendusi soovivad.

“Projektijuhtimise kutseid on praeguseks välja antud umbes 30–40 vahel, seega kriitilist massi veel saavutatud ei ole. Ent kutsest huvitatute arv kasvab praegu hüppeliselt,” märgib ka EPMA juhatusse kuuluv Valm.

Avatud piirid lõid vajaduse

Projektijuhtimise kutse oleks ühele ehituse projektijuhile Valmi hinnangul vajalik eelkõige kahel üldisel põhjusel. “Inimesele endale on see kindlustunde küsimus, nagu üks elueksam, mille sooritades oled enesekindlam ja otsustavam inimene. Suurem enesekindlus annab aga ka suurema tõenäosuse, et saadakse oma tööga paremini hakkama.”

Kas meil on aga vaja paberitega projektijuhte? “Seni ka ise kahtlesin selles. Oleme nii väike riik, ühe eriala inimesed tunnevad üksteist, tajume taustsüsteemi ja selle tõttu on üldiselt ettekujutus, millise ettevalmistusega üks või teine inimene on,” vastab Valm.

“Praegu on meie tööjõuturg aga avatud – siin on poolakad, ukrainlased. Sellest, mida õpetatakse neile Kiievi või Varssavi ülikoolides ehituse valdkonnas, pole meil ausalt öeldes õrna aimugi.” Just selleks, et saada koostöö tegemiseks kindlustunnet, arusaama, et võimalikul välismaa koostööpartneril on ka juhtimise kompetentse, on selline projektijuhtimise kutse vajalik.

Koolitaja tunnistab, et praegu pole projektijuhtimise kutse omandamine küll veel kohustuslik ei kodu- ega välismaistele ehitusinseneridele, ent kindel on see, et mida avatumaks ja rahvusvahelisemaks läheb keskkond, seda olulisemaks muutuvad tõestatavad kompetentsid.

Fookus keskastmejuhtidel

Projektijuhi kutseeksami soorituseks aitab end ette valmistada Tiit Valmi korraldatav koolitus “Professionaalne projektijuhtimine ehitusvaldkonnas”, mille läbimine annab ka ehitusinseneri kutse uuendamiseks vajalikke punkte. Viiepäevane programm annab insenerile mehe kinnitusel ligikaudu 28 täiendusõppepunkti (TP). Projektijuhtimise kutset saada pole Valmi sõnul sugugi lihtne. Soovija peab kutse saamiseks tõendama ja tõestama endal 40–46 erineva kompetentsi olemasolu, mis ilma vastava ettevalmistuseta on keeruline. “Näiteks alates sellest, et kui püsivas meeskonnas töötavad inimesed pikemat aega koos ja õpitakse niiviisi üksteist tundma, siis projektis eeldatakse, et inimesed tulevad kokku ja juba järgmisel päeval saadakse tulemusi. See tähendab, et kohanemisprotsessid peab projektijuht suutma läbi käia väga kiiresti, nädala või paariga. Keegi nelja või viit kuud ei anna.”