Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
TTP kohtuasjas sündis teedrajav kohtuotsus
10. novembril tegi Tallinna Ringkonnakohus kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõtte TTP kohtuasjas teedrajava otsuse, kus kohus kohustab riiki ühe aasta jooksul lõplikult lahendama pikaleveninud looduskaitse all olevate maade küsimust. Hetkel on kohtuotsus jõustumata, kuid lahend on oma seisukohtadelt uudne ning ilmestab kohtu seisukohta antud õigusküsimuses, teatas advokaadibüroo TGS Baltic.
TTP ostis 2003. aasta Pirita jõeoru elamurajooni vahetusse lähedusse väärtuslikud krundid, mille riik 2006. aastal ootamatult kaitse alla võttis, takistades sellega TTP arendustegevust.
Praktikas tähendab Tallinna Ringkonnakohtu otsus seda, et kõikidel isikutel, kelle kinnistu kasutamine on piiratud looduskaitselistel eesmärkidel ja kes on esitanud riigile taotluse kinnistu väljaostmiseks üle 10 aasta tagasi, on nüüd õigus, et riik teeks kinnisasjade omandamiseks vajalikud toimingud ning otsustaks kinnisasjade omandamise või sellest keeldumise ühe aasta jooksul.
TGS Baltic vandeadvokaadi ja TTP esindaja Mikk Lõhmuse kommentaar
„Esmakordselt on kohus leidnud, et üle 10-aastane menetlusaeg on õigusvastane ja ebamõistlikult pikk ja seda isegi nn teise järjekorra taotluste menetlemisel (st siis, kui kinnistu ostmisel oli isik looduskaitsepiirangutest teadlik). Kohus on kohustanud riiki otsustama kinnistu omandamise otsustamiseks vajalike toimingute tegemise ja kinnisasjade omandamise või sellest keeldumise hiljemalt 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest“.
Kohtuotsuse kokkuvõte
10. novembril rahuldas Tallinna Ringkonnakohus TTP AS apellatsioonkaebuse ja tegi uue otsuse, mille kohaselt kohustas Keskkonnaministeeriumi tegema Vabaõhukooli tee 17a ja 17 b kinnisasjade omandamise otsustamiseks vajalikud toimingud ning keskkonnaministrit otsustama Vabaõhukooli tee 17a ja 17b kinnisasjade omandamine või sellest keeldumine 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus mõistis Keskkonnaministeeriumilt välja AS TTP kasuks esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kokku 12 000 (kaksteist tuhat) eurot.
Esmakordselt on kohus leidnud, et looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade puhul on õigusvastane ja kaebaja omandiõigust ebaproportsionaalselt piirav olukord, kus kaebaja on pidanud ootama 28.06.2006 ja 12.09.2006 esitatud taotluste lahendamist riigi poolt üle 11 aasta. Esmakordselt on kohus leidnud, et üle 10-aastane menetlusaeg on õigusvastane ja ebamõistlikult pikk ja seda isegi nn teise järjekorra taotluste menetlemisel (st siis, kui kinnistu ostmisel oli isik looduskaitsepiirangutest teadlik). Kohus on kohustanud otsustama kinnistu omandamise üle 1 hiljemalt 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et Looduskaitseseadus ei näe ette, et n-ö teises järjekorras olevate taotluste menetlemisel ei tuleks lähtuda Haldusmenetluse seaduses sätestatud mõistliku menetlusaja põhimõttest. Tallinna Ringkonnakohus on kohtuotsuse tegemisel viidanud ka õiguskantsleri 07.09.2016 ettepanekule Riigikogule Looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla viimiseks, kus õiguskantsler on leidnud, et põhiseaduspäraseks ei saa pidada 8-9 aasta pikkust ooteaega ning et nii pikk ooteaeg on liiast mis tahes isiku puhul, kelle maa ja metsa kasutamist looduskaitselised kitsendused olulises mahus piiravad.
Kohtuotsuses viitas Tallinna Ringkonnakohus ka asjaolule, et looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 289 SE seletuskirjas märgiti nn teise järjekorra menetlusaja kohta, et lähtudes riigieelarves looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamiseks ettenähtud vahendite mahust võib menetlusaeg pikeneda kuni 10 aastani, kuid riigi majandusliku olukorra stabiliseerumisel ja rahaliste võimaluste suurenemisel võib see aeg oluliselt lüheneda.
Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebaja puhul on ka eelnõus ennustatud 10-aastane aeg ületatud , mistõttu asus ringkonnakohus seisukohale, et kaebaja taotluste suhtes tuleb Keskkonnaministeeriumil kohustada tegema kinnistute omandamise ettevalmistavad toimingud ja keskkonnaministrit otsustama kinnistute omandamine või omandamata jätmine ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Seotud lood
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud 140 edukama taristuettevõtte edetabel
2
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud 140 edukama taristuettevõtte edetabel
Ettevõtte juht, kui otsid oma ehitusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele